Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"laengutena" - 3 õppematerjali

Töö Elektriväljas
14
docx

Töö Elektriväljas

(tõmbab ainult pooluste koha pealt Igal magnetil on vähemalt 2 kohta kust ta tõmbab. Nimetatakse põhja ja lõunapooluseks Üksikut poolust pole võimalik saada. Nimed pandi poolustele geograafia järgi 1820 ­ Oersted avastas et kui on elektrivool siis on ka magnetiline toime, varem ei olnud õigeid vahendeid. Püsimagnet ja maakera(1600) Nõel keerab juhtmega alati risti. Püsimagnetit kuumutades kaotab see magnetilised omadused. Magnetvälja me märkame alati liikuvate laengutena Voolu magnetväli. Ampere katsed 0 K= 2 Selle ümber on Silinder Ampere valem. NB!!! Selle valemiga defineeritakse voolutugevuse ühik ehk AMPER. AMPER ­ kui kahe paralleelse lõpmata pika ja lõpmata peenikese sirgjuhtme vahel millevahekaugus on 1meeter ja milles voolab ühesuguse tugevusega vool ja kui need juhtmed on vaakumis siis nende juhtmete pikkuse iga meetri kohta jõud 2 * 10 -7 njuutonit, siis on voolutugevus juhtmetes üks amper http://www.taskutark

Füüsika → Elektriõpetus
3 allalaadimist
Arvutid I eksami materjal
76
doc

Arvutid I eksami materjal

halltooni. Tavaliselt kasutatakse halltoonide esitamiseks kuni 24 bitti. Värvidega toimitakse põhimõtteliselt samal viisil. Tabelit, kus igale ruudukesele vastab heledus- ja värviinformatsioon, nimetatakse bittrastriks. Oluliseks osaks on laengusidestusseadis(Charge-coupled Device, CCD) milles tekib valgusetoimel laeng. Mida intensiivsem valgus seda tugevam on laeng. Kui nüüd võtta skaneeritava objekti üks rida ja juhtida tema peegeldus CCD peale saame selle rea kujundi laengutena. Nüüd edasi nidutame selle laengu välja CCD-st ja muudame AD muunduris digitaalseks koodiks. Probleem on selles et CCD ei ole värvitundlik.

Informaatika → Arvutid i
480 allalaadimist
Arvutid 1 eksam
74
pdf

Arvutid 1 eksam

halltooni. Tavaliselt kasutatakse halltoonide esitamiseks kuni 24 bitti. Värvidega toimitakse põhimõtteliselt samal viisil. Tabelit, kus igale ruudukesele vastab heledus- ja värviinformatsioon, nimetatakse bittrastriks. Oluliseks osaks on laengusidestusseadis(Charge-coupled Device, CCD) milles tekib valgusetoimel laeng. Mida intensiivsem valgus seda tugevam on laeng. Kui nüüd võtta skaneeritava objekti üks rida ja juhtida tema peegeldus CCD peale saame selle rea kujundi laengutena. Nüüd edasi nidutame selle laengu välja CCD-st ja muudame AD muunduris digitaalseks koodiks. Probleem on selles et CCD ei ole värvitundlik. Küllaltki kallis osa

Informaatika → Arvutid i
590 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun