energiat juurde. · Liikudes Liik d ühest üh t punktist kti t tteise i kkulutatakse l t t k alati samapalju energiat sõltumata millist teed pidi liigutakse Elektrivälja tugevus · Elektrivälja tugevus mingis väljapunktis on võrdne antud punkti paigutatud F N V laengule mõjuva jõu E= = ja laengusuuruse Q C m suhtega E elektrivälja tugevus [v/m] F jõud [N] Q laeng [C] Elektrivälja tugevus · Laengust Q kaugusel r avaldub väljatugevus valemiga Q V E= m 4 a r 2 Elektrivälja tugevus · Näide Mineraalõlis asuvast punktlaengust Q kaugusel r1 = 5cm on elektrivälja tugevus E1= 9kV/m.
keha potentsiaalne energia. A Ühik: V = 12. Mis on pinge? Arvutamine ja ühikud. Pinge mõõtmine. q Pingeks nimetatakse elektrivälja poolt laengu viimiseks ühest punktist teise 10. Laengust kaugusel r asuva punkti potentsiaali arvutusvalem + tehtud töö ja laengusuuruse suhet. selgitus ühikutega. A q Valem: U = või U =1 -2 Ühik: V = 4 0 r 13. Defineeri pinge ühik 1 V.
1. voolutugevusest juhtme(J) 2. magnetväljas oleva juhtme pikkusest (l) 3. magnetvälja omadustest 4. millises asendis on juhe magnetvälja suhtes · Magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv Ampeari jõud on võrdeline magnetiduktsiooniga, juhtmes oleva voolutugevusega ja juhtme pikkusega ning sõltub nurgast juhtme ja magnetinduktsiooni vahel. FA= BJLsin · Lorentzi jõud on võrdeline laengusuuruse, laengu liikumis kiiruse ja magnetvälja induktsiooni korrutisega ja sõltub nurgast laengu liikumissuuna ja magnetinduktsiooni vahel. FL= qvBsin · Lorentzi jõud on magnetväljas liikuvale laengu mõju. ELEKTRODÜNAAMIKA · Elektromagnetiliseks induktsiooniks nim nähtust, milles juhtme ümber magnetilise induktsiooni muutus tekitab juhtmes elektrivoolu. · Magnetvoog näitab läbi suvalise pinna kulgevate jõujoonte arvu.
tähis . suurust, mis näitab pot. energia laengut ühiku kohta, nim elektrivälja potentsiaaliks . a= Wpa/g -> Wpa=aq b=Wpb/q -> Wpb=bq See võimaldab leida pot. Energia suurust. A=- Wp=-(Wpb-Wpa)=Wpa-Wpb= aq- bq=(a-b)q POTENTSIAALI REEGEL: Kui elektrivälja tekitavad mitu laengut, siis pot. väärtus mingis punktis võrdub üksikute laengute poolt tekitatud potentsiaalide algebaliste summaga. =+...+n POTENTSIAALIDE VAHE JA PINGE - Töö üldjuhul võrdub laengusuuruse ja potentsiaalide vahe ehk pinge korrutisega. A=d Pinge e potentsiaalide vahe on füs. Suurus, mis väitab elektrivälja tööd laenguühikute kohta (laengu viimisel ühest punktist teise) Uab=Aab/q Ia=Wp/q=Aa/q 1V on pinge, mille puhul elektriväli teeb laengu 1C viimisel ühest punktist teise tööd 1J. Potentsiaal on 1volt, kui elektriväli teeb laengu 1C viimisel antud punktist elektrivälja lõpmatuseni tööd 1J. 1V=1J/1C EKVIPOTENTSIAALPINDADEKS nim
puutujaks. Elektrivälja punkti potentsiaal on elektrivälja isel skalaarne suurus, mille arvväärtus on võrdne antud elektrivälja punkti pot energia ja proovilaengu suhtega. (sõltub el.välja tek.laengu suurusest, vaadeld punkti kaugusest el välja tekitavast laengust ja s) Elektrivälja tugevus E antud elektrivälja punktis on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib proovilaengule mõjuva jõu suunaga ja mille moodul võrdub sellesse punkti asetatud proovilaengule mõjuva jõu ja laengusuuruse suhtega. Elektromagnetlaine on ruumis lainena leviv elektromagnetväli. Ta on energia- ja impulsikandja. Elektromagnetväli on elektrilaengute poolt tekitatav ja neid mõjutav füüsikaline väli. Elektronkiir kujutab endast elektronide voogu vaakumis, mis liigub suure kiirusega katoodilt anoodile. 9
annaabi.ee 
