Wi - metalliaatomi ionisatsioonienergia, Wea - mittemetalli aatomi W i W i W e W e m a elektronafiinsus, We - ioonide vaheline elektrostaatilise tõmbe energia 2.4. MOLEKULIDE POLAARSUS Lihtsaim on üheaatomiliste gaaside molekulide ehitus. Kokku langevad positiivsete ja negatiivsete laengute keskmed kahest sama keemilise elemendi aatomist moodustunud molekulis . Selliseid kokkulangevate laengukeskmetega molekule nimetatakse mittepolaarseteks. Ioonsete ühendite molekulid on seevastu polaarsed, s.t nende positiivsete ja negatiivsete laengute keskmed ei lange kokku. Molekuli polaarsust iseloomustatakse dipoolmomendiga. q - iooni laeng, r - ioonide keskmete vaheline kaugus. qr Dipoolmoment on vektorsuurus. Iooni laeng on seotud valentsiga. Ühevalentsetel ioonidel on laeng võrdne elektroni laenguga: q = qe =1,6.10-19 C. Mitmevalentsetel ioonidel
E0 Olukord muutub, kui dielektrik asetada elektrivälja. Kui tegemist on mittepolaarse molekuliga, siis aatomituumadele hakkavad mõjuma elektrilised jõud elektrivälja sihis, 5 elektronidele aga elektrivälja sihile vastupidises suunas. Seetõttu venitatakse aatomite elektronkatted välja, nende negatiivsete laengute keskmed ei ühti enam tuumade positiivsete laengukeskmetega ja molekulid omandavad nullist erineva dipoolmomendi. dipoolmomendi. Eelnev joonis kujutab üheaatomilist, seega ka mittepolaarset molekuli elektrivälja puudumisel ja selle olemasolul. Mida tugevam on väline elektriväli, seda tugevamini aatomite elektronkatted välja venitatakse ja seda suurema dipoolmomendi omanda omandavad
annaabi.ee 
