Joonis 2.26 Laastukatus on kaetud eterniidiga (vasakul). Eterniitkatuse ajutine paikamine ei pruugi tagada veepidavust (paremal). Joonis 2.27 Vasakul mädanikkahjustused korstna ümber. Paremal spetsiaalselt kaldu laotud korsten, et läbiviik katusest jääks harja peale, kus veeprobleemid on minimaalsed. 2.6 Pööningu vahelaed 2.6.1 Lagede konstruktsioon ja tarindus Kandvaks osaks olid külgedelt (ja alt) tahutud laetalad, vt. Joonis 2.28. Laelaudis oli löödud palkide alaossa tehtud servadele. Osa majades oli laudis löödud talade peale, lagesid viimistletud värvitud krohviga (krohv kantud krohvimatile), värvitud punnlauast topeltlaega või värvitud vineeriga. Soojustus oli keskmiselt 20 cm paksune saepuru-lubja segu või liiv-lubi-segu. Enamikus renoveeritud elamutes oli vana laelaudis puhastatud või tehtud uus puitlaudis. Renoveerimise käigus oli lae peale soojustuseks lisatud (või asendatud) kergkruusa või mineraalvilla
Infiltratsiooni õhuhulk, l/(s·m2) 0,1425 Ventilatsiooni õhuvooluhulk, l/(s·m2) 0,4 (III klass) Sooja vee kasutus l/(m2·d)) 2,01 Algolukorra arvutusvariandis on arvestatud järgmiste konstruktsiooni tüüpidega: välissein (seestpoolt väljapoole) – viimistlus, ehituspapp, palk 150 mm, tuulutusvahe, laudis; pööningu vahelagi (altpoolt üles) – laelaudis, soojustus (saepuru), õhkvahe, laudis, põrandatäide (liiv), vahelae paksus 330 mm; aken – kahekordse raamiga puidust aken; välisuks – puidust uks; sokkel (keldri välissein) – paekivist müür paksusega 640 mm; keldripõrand – betoonpõrand pinnasel; katusekate – plekk (viimase korruse lae peal olev pööning on eraldi arvutustsoon). 190
annaabi.ee 
