Näiteks võetakse bilansi puhul 100%-ks varade kogusumma, kõik ülejäänud bilansikirjed näidatakse protsentides, mille nad moodustavad varade kogusummast. Analoogiliselt võib toimida kohustusi ja omakapitali kajastavate kirjetega. Kasumiaruande vertikaalanalüüsi korral võetakse 100%-ks müügi netokäive ning kõik ülejäänud tulud ja kulud määratakse protsentidena netokäibest. See võimaldab otsustada, kuidas jaguneb netokäibe üks kroon mitmesugusteks kuludeks, makseteks ja laekumisteks (Bõtskova jt 1997, lk 18). Vertikaalanalüüs aitab: näha, milliseid struktuurimuutused on aruandeperioodi (aasta, kvartal, kuu) jooksul toimunud; näha eri käibe ja põhivaraartiklite suhtelist tähtsust bilansis; näha eri aktiva ja passivaartiklite suhtelist tähtsust bilansis; kasumiaruandes tajuda eri kululiikide osamäära müügitulemist kasumi kujunemisel;
1.4.2 Kasumiaruande vertikaalanalüüs Vertikaalanalüüsiks ehk struktuurianalüüsiks nimetatakse üksikute näitajate osakaalu arvutamist kogusummast. Vertikaalanalüüsi koostamiseks tuleb näitajad aruandes viia protsentuaalsele kujule (Nukka, 2018, lk 13). Selleks võetakse müügitulu 100%-ks ning ülejäänud tulud ja kulud saadakse protsendina netokäibest ehk siis kululiikide suhe müügitulusse. Selle järgi saab otsustada, kuidas jaguneb müügitulu üks euro makseteks, laekumisteks ja muudeks kuludeks. Vertikaalanalüüsis saadud näitajaid omavahel võrreldes konkurentide näitajatega saab kindlaks määrata ettevõtte positsiooni analoogsete firmade hulgas. (Bõtškova & Teearu, 1997, lk 18) Vertikaalanalüüsi arvutamise valem: Analüüsitav näitaja Suhtarv = x 100 (4) Baasnäitaja
annaabi.ee 
