Vaikselt on neid suurendatud, aga siiski on veel pikk tee minna, et EP saaks üheks tugevamaks jõuks Euroopas. Suurendati ka Esimese Astme Kohtu volitusi ning Euroopa Liidu Kohtule anti õigus tulla kokku mitmel erineval viisil: kolmest või viiest kohtunikust koosnevate kodadena, suurkojana (11 kohtunikku) või täiskoguna(Euroopa Parlament). Euroopa tuleviku konvent Euroopa tuleviku konvent oli üks on Nizza lepingust. Kooskõlas Nizza lepingule lisatud deklaratsiooniga otsustati Laekenis 14. ja 15. detsembril 2001. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel korraldada konvent, kuhu tuleksid kokku Euroopa Liidu tuleviku üle peetava mõttevahetuse peamised osalised(Euroopa Parlament). Konvendi eesmärk oli valmistada võimalikult läbipaistvalt ette järgmine valitsustevaheline konverents, käsitledes nelja põhiküsimust, mis tõstatuvad seoses ELi tulevase arenguga: pädevuste parem jaotus, liidu vahendite lihtsustamine, rohkem demokraatiat, läbipaistvust ja tõhusust ning
integratsiooniplaanide vastu. Läbikukkunud referendumid: Maastrichti leping 1993 Taanis, Norra liitumine 1994, euro kasutuselevõtt 2000 Taanis ja 2003 Rootsis, Nizza leping Iirimaal (2001), Põhiseaduse Leping Prantsusmaal ja Hollandis (2005), Lissaboni leping Iirimaal (2008). · Massirahutused, mis käivad kaasas Euroopa Liidu tippkohtumistega (nt Euroopa Ülemkogu istungid Nizzas, Göteborgis, Laekenis, Barcelonas ja Sevillas). Alates 1973. aastast on Euroopa Komisjon korraldanud ulatuslikke avaliku arvamuse uuringuid liikmesriikide ja kandidaatriikide kodanike seas. Küsitluste kirjeldused ning tulemuste kokkuvõtted on üleval Euroopa Komisjoni avaliku arvamuse koduleheküljel aadressil http://europa.eu.int/comm/public_opinion/. Näiteks Eurobaromeeter hindab kodanike üldist suhtumist Euroopa Liitu järgmiste küsimuste alusel:
annaabi.ee 
