lameda kaarega; külgmised kitsad, segmentkaarega. Siseruumides leidub omapäraseid arhitektuuridetaile 18. sajandist ja 19. sajandi lõpust. Interjööris väärib esmajoones mainimist mitme marsi ja mademe, tugisammaste ning keerukate balustraadidega paraadlik fuajeetrepp. Teistest ruumidest väärivad veel märkimist profoleeritud laekarniisi ja lambriiga saal teisel korrusel ning meisterliku tisleritööga ruumid (tume kassettlagi, seinapilastrid, nikeldatudlaetoed) alumisel korrusel. Maja vanimas osas on säilinud mantelkorstnaalune ruum, mis asub hoone paremas tiivas. Mõisahäärberit on piiranud raudkivitara, mille jäänuseid on ka kohati näha. 1997. aastal avastati
üldkasutatavates ruumides. Enamik leitavast materjalist on dateeritav 19. sajandi lõpukümnenditesse ja II maailmasõja eelsesse aega. Enne sõda on tapeedi valikut kujundanud Kesk-Euroopa ja Venemaa mõjud. Keeruline on välja tuua just Eestile omast kujundusjoont. Sarnaselt Saksamaale domineerisid 19. sajandi lõpus Eesti interjöörides tumedad toonid ja suured mustrid, mis katsid kogu seinapinda. Magamistubades kasutati heledamaid lille-ja lehemustreid. Paljudel juhtudel on kasutatud laekarniisi või peegelvõlvi all jooksvat tapeedi toonist tumedamat peent bordüüri. Üksikutel juhtudel on kasutatud ka tahveldist imiteerivaid laiu bordüüre, mis asusid seina alaosas. 20. sajandi algust iseloomustavad juugendlikud suured lillemustrid, heleda triibu ja geomeetriliste kujunditega ning ühevärvilised puitliistudega raamistatud tapeedid. Bordüüride laius varieerub väga kitsast (3–5 cm) väga laiani (15–20 cm). Neid on kasutatud nii tapeetidel kui ka värvitud seintel.
annaabi.ee 
