aastal 1534 jäi ta lõplikult tööle rooma Tähtsamad noorpõlve tööd "Pieta`" Roomas Peetri kirikus (u.1498 1501) "Taavet" Firenze Akadeemia muuseumis (1501 1504) 6 tööd mis hõivasid ta loomingu 60.aastaks 1505 kutsuti Michelangelo Rooma paavst Julius teise hauamonumenti looma. Selle jaoks tegi ta mh. "Moosese" (1515/16) ja "Aheldatud orja" (1513). Hauamärk , mille kallal ta 30 aastat töötas 1508 1512 maalis Michelangelo Vatikanis Sixtuse kabeli laefreskod, 1534 1541 lisandus Viimse kohtupäeva stseen altariseinal. 1532 valmis Michelangelo joonistuste ja luuletuste kogu Aadama loomine (Sixtuse kabel) Viimne kohtupäev Vaade Sixtuse kabeli saali ja altarile Sixtuse kabeli laemaal Taavet Võit Surev ori Kristus ristil Bacchus Sixtuse kabel, mille Michelangelo ise oma poistega ehitas
Õppis Firenzes D. Ghirlandaio juures, skulptuurialase väljaõppe omandas Bertoldo di Giovanni juures. Kunstniku varast loomingut mõjutasid antiigiuuringud ja varasemad renessansiajastu kunstnikud. Tema hilisemas skulptuuriloomingus ilmnevad järkjärguline eemaldumine antiigiideaalidest ning üha suurenevad maneristlikud kalduvused. 60 viimaseks eluaastaks hõivasid tema loomejõu kuus mahukat tellimustööd: paavst Julius II hauamonument(Istuv Mooses ja Aheldatud ori), Sixtuse kabeli laefreskod ja Viimase kohtupäeva stseen altariseinal, Medicite kabeli hauamonumendile "Päevaaegade" figuurid, juhtis Peetri kiriku ehitustöid Roomas(kupli konstruktsioon). Andis välja ka joonistuste ja luuletuste kogu, mis koosnes suuremalt jaolt armastuslauludest. Michelangelo loomingut imetlesid juba tema kaasaegsed, seda peeti renessansiajastu tipuks. Michelangelo vabastas end traditsioonilistest piirangutest ja avardas kunstis uudseid väljendusvõimalusi.
10. Rahvusromantikud 19. saj. lõpp 20. saj. algus. Rahva ajaloost ja mütoloogiast eeskuju ja ainest ammutav kirjandus-, kunsti- ja arhitektuurisuund. Soomes on rahvusromantism seotud juugendstiiliga. 19. saj. viimasel kümndendil lõi õitsele karelianism, mis haaras kaasa hulgaliselt tuntud kunstnikke, heliloojaid, kirjanikke ja arhitekte. 1900. aasta Pariisi maailmanäituse paviljoni kaunistasid Akseli Gallen-Kallela "Kalevala"-teemalised laefreskod. Sibelius kirjutas 1892. sümfoonia "Kullervo, hiljem Lemminkäineni sarja. Eino Leino varasem looming on innustatud karelianismist. Eliel Saarineni, Armas Lindgreni ja Herman Geselliuse sajandivahetusel loodud ehitised on kantud rahvusromantismi vaimust. Gallen Kallela jõudis 1890ndate algul rahvusromantismini. Rahvusromantismil oli tolleaegses soome kunstis väga tugev mõju. Peagi arenes see nooremate kunstnike loomingus rahvusromantiliseks sümbolismiks, miss ei pürginud enam taaslooma
annaabi.ee 
