Kõige tuleohtlikumad kuud on aprill ja mai, vähemalt kolmandik tulekahjudest langeb sellele perioodile. Ilmad on siis soojad, värske rohi pole veel täiesti tuleohtlikust kulust läbi kasvanud ja inimesed hakkavad enam looduses käima. Mai lõpust juunini kulupõlengute osa väheneb. Juuli lõpust augustis hakkavad metsatulekahjud taas sagenema. Tule süütajaks on nüüd peamiselt marjulised ja seenelised. Nüüd ei ole enam kulupõlenguid, kuid sügisesed põlengud võivad minna üle ladvatuleks ja suur on maatule tekkimise oht. Tuleoht hakkab vähenema septembris. Metstulekahjud nädalapäevade lõikes Kõige enam tulekahjusid saab alguse nädalavahetustel, sest siis on inimesed looduses, tehes lõkkeid, suitsetades, liikudes autodega metsas jne. Ilm ja kliima Süttimisohu suurus metsas sõltub metsa iseärasustest ja ilmastikust. Ilmastiku osas on olulisemad tegurid tuul, õhutemperatuur, sademed ja suhteline õhuniiskus. Õhuniiskus,
Tuule abil tolmleb enamik metsapuid (anemofiilia): mänd, kuusk, nulg, lehis, pappel, kask, tamm, pöök, valgepöök, saar, jalakalised, sarapuu. Tuule abil levivad enamasti ka seemned (pappel, kask, kuusk, mänd, lehis, nulg, saar, vaher jt.). Tuulest oleneb mitmete seenhaiguste ja putukkahjurite levik. Seisev ja niiske õhk soodustab paljude roosteseente, nagu pudetõve, pigirooste jt. levikut. Igasugune tuul soodustab metsatulekahjude levikut. Tugev tuul põhjustab ka pinnatule üleminekut ladvatuleks. Puud alluvad oma pika eluea jooksul pidevalt tuule toimele ja tuule mõjul kujuneb neil välja võra ja tüve vorm. Kohtades, kus puud alluvad ühekülgsele tuulele, moodustub võra peamiselt tuulealusel küljel ja tüved jäävad kõveraks. Tugeva tuule korral on tüvede läbilõige ovaalne. Tüvi jääb läbilõikes ekstsentriliseks, sest tuulepoolsel küljel jäävad aastarõngad kitsamaks. Tugev tuul aeglustab tüve kõrguskasvu ja suurendab diameetri juurdekasvu tüve alumises osas
annaabi.ee 
