Seetõttu ei tohi lõikamise päeval olla härmatist, ei tohi sadada vihma ega lund. ● Roo lõikamise aeg kestab umbes novembrist märtsini või kuni jää kannab. ● Katuseroo läbimõõt võib olla 2–6 mm, keskmiselt on see 4 mm. ● Tänapäevase nn eurokahlu ümbermõõt on 63 cm, pikkus koos latvadega u 185 cm. ● Rookahlu tegemiseks võetakse peotäiest kõrtest ladvapoolt lõdvalt kinni ja koputatakse alumist otsa vastu maad, lühikesed ja murdunud kõrred pudenevad välja. Kõrte küljest tuleb eemaldada lehed. Allesjäänud terved kõrred laotakse ühtepidi hunnikusse, sobiva ümbermõõduga kahl kinnitatakse nööriga. ● Madalama kaldega rookatuse alla on
Laialdaselt tuntud tavaks oli suurte kaseokste või sagedamini isegi kaselatvade või noorte kaskede tuppatoomine suvistepühadeks ja jaanipäevaks. Kevadel tuppatoodud noorte lehtedega suurtel kaseokstel või noortel kaskedel oli olemas oma nimetuski meiud. Saaremaal nimetati nende järgi koguni maikuud meiukuuks. Puude okste seas, mida vanarahvas kasutas, olid kaseokste järel sageduselt teisel kohal kuuseoksad. Okstest valiti välja võimalikult pikad ja vibalikud oksad ning aeti need ladvapoolt alates lõhki. Niisugused valmis vitsad käänati võrusse ja sellisel kujul võisid nad kuni tarvitamiseni seista kasvõi mitu aastat. Kuusevitstega vitsutati puuanumaid. Neid vajati talu majapidamises väga suurel hulgal. Kuusevitsu peeti näiteks soolavee nõude peal vastupidavamaks kui raudvitsu. Raudvits roostetas pikapeale läbi, aga raudvits mitte. Rohkesti kuusevitsu kulus ka korvivõrudeks, teivasaedade, õlgkatuste jm. sidumiseks. Umbes samadel eesmärkidel nagu kuuseoksi,
annaabi.ee 
