Mõõtja peab seisma puust kas 10-25 m kaugusel, sõltuvalt puu kõrgusest ja mõõteriista iseloomust, tavaliselt 15-20 m Kaugus puust määratakse kas lindi või laserkaugusemõõtjaga Tasasel maal liidetakse lugemile 1,5m juurde Kallakul kas lahutatakse või liidetakse erinevused Puu mahu määramine Raieeas moodustab tüvi 60-85, oksad 5-25 ja juured 5-35 % Tüvi jaguneb tarbe ja küttepuuks Sortimendid liigitatakse ladvapoolse d järgi Jäme sortiment >26 cm Keskmine sortiment 13-25 cm Peen sortiment 3-12 cm Puu mahtu määratakse vastavate mahutabelite alusel Levinuim valem on o V = g1,3 x h x f o g - on puu rinnaslõike pindala m2 o h - puu kõrgus m o f - vormiarv Vormiarv näitab puutüve mahu suhet kujutatava silindri mahtu, mille kõrgus võrdub puu kõrgusega ja läbimõõt puu rinnakõrguse läbimõõduga
lahutatakse. Praktilises metsanduses kasutatakse 'Vertex', 'Silva' ja 'Suunto' tüüpi kõrgusmõõtjaid, varem kasutati laudkõrgusmõõtjat ja ka standardkluppi saab kohandada kõrgusmõõtmiseks. d) Puu mahu määramine Raieeas moodustab tüvi 60.....85, oksad 5.....25 ja juured 5.....35 % kogu puu mahust. Kasutamise seisukohalt jaguneb tüvi tarbe- ja küttepuiduks. Tarbetüvi jaotatakse selle järkamisel saadavate normaalsete mõõtudega sortimentide ladvapoolse diameetri järgi jämedaks (26 cm ja rohkem), keskmiseks (13 kuni 25 cm) ja peeneks (3-12 cm ) tarbepuiduks. Kui on teada puu kõrgus ja rinnasdiameeter saab määrata puu mahu. Puu mahu määramiseks on mitmed erinevad võimalusi ja erinevaid arvutusvalemeid. Tegelikult võib puu tüve vaadelda kui koonust ja tuleb leida koonuse ruumala. 1) Võimalik on puu mahu määramine vastavate mahutabelite alusel. 2) Kõige levinum ja enamkasutatavam on järgmine valem:
annaabi.ee 
