11. Korje ning jäätmete ja praagi töötlemine Sarnaneb vastuvoolu ujumisega, kuna enamikes logistilistes süsteemides liiguvad kaubad vaid ühes suunas - tooraineallikast tootjani ja sealt tarbijani. Näiteks kaubaühiku liikumise kulud tarbijalt tootjale (praakkauba tagastamine või ärakasutatud kauba ärakorjamine) ületavad kuni 9 korda loomuliku, pärisuunalise liikumise vastavaid kulusid. Põhjuseks on selliste kaupade raskem käsitsetavus, transporditavus, ladustatavus. Jäätmete ja praagi töötlemise ning korje osatähtsus logistilises tegevuses omab üha suuremat tähtsust seoses keskkonnakaitsealaste nõudmiste karmistumisega. Korje puhul mängib rolli ka klientide vastavasisuliste nõudmiste suurenemine. Logistika traditsioonilised eesmärgid: · kuluefektiivsus · klienditeeninduse kvaliteet · paindlikkus Köik kolm eesmärki on omavahel seotud ja vastastikuses sõltuvuses. Kulud
NENDE SÄÄSTVUSE HINDAMISEL PEAB VAATLEMA ERINEVAID PÕHIMÕTTEID JA OMADUSI. · MATERJALIDE TOOTMISE PÕHIMÕTTED NENDE SÄÄSTVUSE HINDAMISEL ENERGIAKULU TOOTMISEL RESSURSIKULU TOOTMISEL JÄÄKAINETE EMISSIOON · MATERJALIDE KASUTUSPÕHIMÕTTED TRANSPORDIKULUD MÕJU RUUMI KLIIMALE JA INIMESE TERVISELE ENERGIAKULU JA JÄÄTMETE TEKE EHITUSE KÄIGUS MATERJALIDE HOOLDATAVUS JA OLELUSRING SOOJUSPIDAVUS · MATERJALIDE OMADUSED TEISELE RINGILE SAATMISES ELUIGA TAASKASUTATAVUS LADUSTATAVUS PILET nr. 13 1. KESKKONNAÖKONOOMIKA JA JÄTKUSUUTLIK ARENG Keskkonnaökonoomika on majandusteaduse osa, mille uurimisobjektiks on looduskasutuse ja elukeskkonna majandusprobleemid. Keskkonnaökonoomika uurib looduskasutust ja keskkonnakaitset kui inimeste huvides toimuvaid majandusprotsesse eesmärgiga avastada siin toimivaid seaduspärasusi ja kasutada neid selleks, et muuta inimese majandustegevus looduselembelisemaks ning tagada inimestele ka tulevikus neile sobiv elukeskkond