Kaubad, mille nõudlus on väike, peaksid omama väiksemat hankekindlust. Unikaalsed tooted peaksid olema kõrge teenindustasemega. Üleliigses koguses kaupa ei ole otstarbekas laos hoida. Optimaalne ostupartii Ökonoomse tellimiskoguse kasutamise eesmärk on minimeerida varudega seotud põhikulutusi. Püütakse arvestada laokulusid ja tellimiskulusid. Laokulud jaotatakse ülalpidamiskuludeks ja ladustamiskuludeks. Optimaalse ostupartii määratlemiseks on EOQ ehk Wilsoni valemi kasutamine (Economic Order Quantity, EOQ – valem). EOQ-valem kirjeldab lihtsal viisil ostu- ja laokulude suhte põhilist probleemi. Valemi kasutamisel lülitatakse veokulud ostuhinna sisse, kuna valem ei anna võimalust veokulude käsitlemiseks eraldi. Valemi kasutamisel eeldatakse järgmist: Nõudlus on ühtlane. Ostuhind võib sõltuda tellitava partii suurusest.
võimaldavaf järgmist partii odavamalt/kallimalt osta/müüa. Varude juhtimise üheks põhiküsimuseks on see, kui palju kaupu tasub korraga tellida ehk milline on optimaalne tellimiskogus. Tellitava partii suuruse määramisel püütakse toimida ökonoomselt. Ökonoomse tellimiskoguse kasutamise eesmärk on minimeerida varudega seotud põhikulutusi. Püütakse arvestada laokulusid ja tellimuskulusid. Laokulud jaotatakse ülalpidamiskuludeks ja ladustamiskuludeks. Laokulud suurenevad ladustatava ühiku kohta ostukoguse suurenedes. Tellimiskulud on tooteühiku kohta väiksemad, kui ühe ja sama tellimusega tellitakse suhteliselt suured kogused erinevaid tooteid. Pikema tellimuse tegemine on küll töömahukam, kuid osa tellimisega seotud kulusid on ühesugused, sõltumata selle suurusest ( sidekulud, infotöötlemiskulud jne). Ka veokulud tooteühiku kohta on väiksemad suurte transporditavate koguste puhul.