Tähtsat rolli ajakirjanduse levikus mängis ka trükikunsti areng. · 19-20.sajandil leiutati trükitehnika, tänu millele sai võimalikuks lehtede paljundamine suurtes tiraazides. · 1811. aastal läks käiku Koenigi konstrueeritud kiirpress, millega sai trükkida juba 400 poognat tunnis. · 1829. aastal leiutati ka stereotüüpia, mis oli eelduseks rotatsioonimasinale. · 1880. aastal leiutati fotode kliseerimine. · 1884. aastal leiutati ladumismasin. Kõik need leiutised said eelduseks kvaliteetse ja odava ajakirjanduse tekkeks. Eestis olid enne ajakirjanduse tekkimist ametlike teadete levitamiseks suhteliselt pikka aega kasutusel trükised, mida kutsuti plakatiteks, patentideks, publikatsioonideks või relatsioonideks. Need olid kubermanguvalitsuse, kõrgemate kohtuvalitsuste või kirikuvõimude määrused, korraldused või kuulutused. Osa neist olid sellised, mida loeti rahvale ette kirikukantslist.
Geograafiline laienemine, Eesti lehed ka USAs. Tallinn sai KESKUSEKS! Suur osa varasemaid lehti lõpetas! Päevalehed: Teataja, Päevaleht, Tallinna Teataja! TRÜKIVABADUS lehed streikisid eeltsensuuri vastu. Tuli järeltsensuur: väljaannete sulgemised, palju lühiealisi lehti. Ajalehed politiseerusid. Töölislehed: Hommik ja Hääl. Tiraazid kasvasid. Levisüsteem mutus tellimist asendas üksikmüük. Trükitehnika modernseks. ESIMENE ROTATSIOONIMASIN (trükkimina 10x kiirem), LADUMISMASIN, POSTIMEHE KIIRPRESS! Ajakirjanikud kui poliitikud. Spetsialiseerusid teatri ja muusikaajakirjanikud, karikaturistid, reporterid Vabadussõjas, EESTI AJAKIRJANIKKUDE LIIT 1919. Päts, Vilde, Speek, Luiga, Veiler, Laaman, Tõnisson. KIRJASTUSÜHISUSED Postimehe kontsern (Linda, Sädemed, Nooresooleht, Virmalised, Lasteleht) Päevalehe kontsern- TEKÜ, mitteparteiline ( Aeg, Koit, Perekonnaleht, Sarjaja, Õigus ja Kohus). Lehed
annaabi.ee 
