Tegelikult põhineb kogu selline ajalookäsitlus paljuski oletustel. Ka Rjurikut on peetud mütoloogiliseks või sümboolseks tegelaseks. Vene ajalookirjanduses on varjaagide rolli suhtes Vana-Vene riigi tekkimisel väga vastandlikke seisukohti, mis põhinevad mitte üksnes ajalooallikatel, vaid ka ajaloolaste ideoloogilisel orientatsioonil. Osade ajaloolaste arvates valitses Rjurik algul hoopis Ladogas, kust arheoloogilistel kaevamistel on leitud mitmeid 9. sajandist pärinevaid skandinaaviapäraseid leide, ja haaras 862 ise soodsas olukorras võimu Novgorodis. Müüt varjaagide valitsema kutsumisest tekkis alles 11. sajandil ning sattus 12. sajandil kroonikatesse Vene valitsejasoo päritolu seletuseks. Kindel on aga asjaolu, et Novgorod sai tähtsaks kaubapunktiks, mis kontrollis kaht suuremat lõuna poole viivat marsruuti. Üks tee kulges piki Dneprit Kiievisse, sealt edasi
sündmused. Kroonikas on tühjad aastad. Vahelduvad tinglikult aastaarvud. JMA: algab sellega, et tsuudid, kriditsid, sloveenid (?) maksid varjaagidele maksu. Ss aeti varjaagid ära kuid kutsuti tagasi tagamaks rahu. 3 venda: Rjurik, Sineus ja Truvor. Tsuudid- nii eestlased kui ka läänemeresoomlased. Rug Rostovi kandis- sloveenid (?) Suur-Vene sõda ; kriditsid- hõim Kaardil V-V laius suht fiktiivne. Rjurik- hakkas valitsema Novgorodis (ühes teises variandis Ladogas, praegune Staraja Ladoga). Sineus Belozeros (Valge järv); Truvor valitsema Irboskas. Veidrad kohad kuhu inimesed võisid paigutada. Belozeros ja Irboska täielikud perifeeriad. Hüpotees, et lugu 3 vennast fiktsioon. Sineus- ta kodu ja kaaskond ja Truvor kaaskond. Kuid ebatõenäoline. Vennad surid varsti, 2 druziinadt (vürsti kaaskondlast Askor ja Dvir??). Rjuriku loal lõunasse ja nägid linna mis maksab maksu kasaaridele. Linna asutasid 3 venda: Kii, Stsek ja Horiv (Kiiev).
annaabi.ee 
