Väite keeleline väljendusvorm on väitlause (declarative sentence), milles jaatatakse või eitatakse midagi tegelike või kujuteldavate objektide (asjade), nähtuste, omaduste või suhete (seoste) kohta. Väide pole sõnastatud konkreetsel kujul – konkreetses keeles ja ütlemisviisis. Üht ja sama väidet (ja otsustust) väljendatakse eri keeltes erinevalt, nt „vihma sajab” või „es regnet”, ning isegi samas keeles saame sama väidet väljendada teisiti, nt „väljas ladistab”. Loogika seisukohalt on tähtis, mida sisuliselt öeldi, mitte keel või ütlemisviis. Ütlemisviisis sisaldub ka kontekst ning indeksikaalid, nt mina, ise, täna, siin jt.1 Kaks eri väidet võivad ütlemisviisi tõttu olla väljendatud ühesuguste lausetega, nt täna öeldud „Täna sajab” ja eile öeldud „Täna sajab”. Kaks eri lauset võivad ütlemisviisi tõttu väljendada üht ja sama väidet, nt eile öeldud „Täna sajab” ja täna öeldud „Eile sadas ”.
Väite keeleline väljendusvorm on väitlause (declarative sentence), milles jaatatakse või eitatakse midagi tegelike või kujuteldavate objektide (asjade), nähtuste, omaduste või suhete (seoste) kohta. Väide pole sõnastatud konkreetsel kujul konkreetses keeles ja ütlemisviisis. Üht ja sama väidet (ja otsustust) väljendatakse eri keeltes erinevalt, nt ,,vihma sajab" või ,,es regnet", ning isegi samas keeles saame sama väidet väljendada teisiti, nt ,,väljas ladistab". Loogika seisukohalt on tähtis, mida sisuliselt öeldi, mitte keel või ütlemisviis. Ütlemisviisis sisaldub ka kontekst ning indeksikaalid, nt mina, ise, täna, siin jt.1 Kaks eri väidet võivad ütlemisviisi tõttu olla väljendatud ühesuguste lausetega, nt täna öeldud ,,Täna sajab" ja eile öeldud ,,Täna sajab". Kaks eri lauset võivad ütlemisviisi tõttu väljendada üht ja sama väidet, nt eile öeldud ,,Täna sajab" ja täna öeldud ,,Eile sadas ".