Aafrika riikidest. Vatikani diplomaatiline olulisus ei seisne mitte niivõrd kuurias ja selle tegemistes, kuivõrd kogu akrediteeritud diplomaatilise korpuse omavahelises informatsioonivahetuses. See on nagu pidev pulbitsev postijaam miljardite informatsioonibittidega. Kuid miljardile katoliiklasele üle kogu maailma pole ehk see poliitiline dimensioon niivõrd olulinegi. Neile on tähtis traditsioonide püsimine ja religioosse dimensiooni inimeselähedus. Katoliiklust samastatakse ladinliku kultuuridimensiooniga ja selle liikmetena võetakse kuulumist katoliku kirikusse iseenesestmõistetavana. Sekulaarne maailm on küll tekitanud teravat vastuseisu perepoliitika jäikusele ja vaimulike abielutusele, kuid protestides teatakse, et see jääbki protestiks. Sisemiselt ollakse ka liberaalse suhtumise juures moraalinormidesse nende samade normide üle uhked. Selles nähakse inimlikku kasvamis- ja täiustumisruumi. Katoliiklus Eestis
kultuuripiirkonnad. Juba keskajal eristati: 1. babüloonia juute, 2. sefardi juute (Vahemeremaade juudid; pärinesid suures osas Hispaaniast, kust pagendati 1492.a.; Portugalist 1496 ) 3. askenazi (algselt Põhja-Prantsusmaal ja Lääne-Saksamaal elanud juudid, kes asusid sealt hiljem Kesk- ja Ida-Euroopasse.) Neis kogukondades kujunes selge identiteeditunnetus, eriti suhetes kristlik-ladinliku ümbrusega. Juutide kohta antud seadused olid eri piirkondades erinevad, suured erinevused eksisteerisid periooditi. 2.4.2. Oma ja võõras õigus 2.4.2.1 Heebrea õiguse ja asukohamaa õiguse vastastikune mõju. Heebrea õigus retsipeeris võõrast õigust. Euroopas oli see märgatav kuni 11/12. sajandini. 1200.a. tardumine. Retsipeerimist soodustas asjaolu, et juudi õpetlased tundsid hästi asukohamaa õigust. Kohanemist tõendab Euroopa juutide üleminek monogaamiale, samas kui
annaabi.ee 
