uuema erialakirjanduse sedelkartoteeki. Oskusõandest koostatud erialade kaupa nimestikud saadeti seisukoha võtuks paljudele asutustele ja eriteadlastele. Selles ÕSis on u 100 000 märksõna ja oskussõnu sealhulgas palju. Endiselt on märgitud III välde ja palatalisatsioon; sõnaseletused põhjalikud ja täpsemad; kohanimede valimik eraldi sõnastikuosa järel; õigekirjutusreeglite osa põhjalikum, uudsena on lisatud tähtsamate ladinakirjaliste keelte nimede hääldamis juhised. Õsile sai osaks kriitika (ebaühtlused ortoeepias (normidele vastav hääldamine); mõnede tarvilike rööpvormide eitamine; üksiksõnuti otsustamine morfoloogias). Sõnaraamatus on ka vene, kreeka ja hiina nimede ümberkirjutustabelid 7. õigekeelsus sõnaraamat (Keele ja Kirjanduse Instituut, koostanud Erelt, R. Kull, V. Põlma, K. Torop 1976)
Viimastes õigekeelsussõnaraamatutes on kohanimevalimiku ees märkus: ,,Rahvuslikke nimekujusid ladina tähestikku kasutavatest keeltest ja reeglikohast ümberkirjutust (lati- nisatsiooni) võõrtähestikku kasutavatest keeltest ei tule lugeda eksimuseks eesti õigekeelsuse vastu." See annab keeletarvitajale kindlustunde: kui kasutada nime originaalkujul, on see igal juhul õige. 1983. a tegi vabariiklik õigekeelsuskomisjon otsuse ladinakirjaliste (või omaladinaga) maade ja nende pealinnade nimede kirjutamise kohta. Eestikeelseid ja mugandnimesid jäeti alles võimalikult vähe, eelkõige: 1. ia-liitelised riiginimed, nagu Albaania, Austraalia, Austria, Belgia, Boliivia, Brasiilia, Bulgaaria, Etioopia, Hispaania, Indoneesia, Itaalia, Libeeria, Malaisia, Nigeeria, Sambia, Somaalia, Tansaania;
annaabi.ee 
