liivlaste, latgalite ja eestlaste vägivaldsest kristianiseerimisest. See on kirjutatud ladina keeles aastatel 1224-1227 Tartu vallutamisest kuni Eesti saarte alistamiseni. Kroonika on säilinud tervikuna. Meinhard- kasutas vaid rahumeelseid vahendeid, suurimaks eduks Kaupo ristimine, alustas liivlaste ristimist Berthold- Liivimaa piiskop Albert- kasutas kõiki vahendeid sh. Sõjalist jõudu, vallutussõja peamine initsiaator, lõpetas liivlaste ristimise Liivlaste ja ladgalite ristimine- Liivlaste vanem Kaupo lasi end ristida, latgalid võtsid ristimise vastu, lootes saklaste sõjalisele toetusele oma vanade vaenlaste eestlaste vastu. Eestlaste muistse vabadusvõõitluse algus- 1208 jõudsid ristisõdijate retked ka eesti pinnale. Algul kaitsti ennast vapralt, korraldati ka vasturetki, kuid pikk sõda kurnas ja 1212 sõlmiti kolme aastane vaherahiu. Kolme aasta pärast algas kõik taas uue hooga. Paluti rahu ja võeti ristimine vastu. PILET 16
o Eestlaste relvastuses oli tähtsamail kohal oda- viskeoda ja torkeodad. Ratsasõdalased omasid arvatavasti mõõku, sõjakirvest ja nuia. Kaitserevastuses olid muidugi kilbid, vibu kasutati vähem. Rikkamad said lubada endale raudtraadist valmistatud rõngassärke. o Põhiliseks väeüksuseks oli maakaonnas moodustatud malev, mis koosnes nii ratsa kui jalameestest. o Eestlaste ja Ladgalite vahel toimus pidvalt madistamine, ladgalid olid tavaliselt kaotajad. Eestlaste tugevamaiks vastaseks olid leedukad kes tegid siia mitmeid laastavadi ründeretki. o 1187a vallutati ja põletati „Igamere pagnate“ poolt Rootis tähtsaim linn Sigtuna. o Eestlaste naabrusesse jäi küll üks suuremaid ja tugevamiad venemaa osi- Novgorodi feodaalvabariik, ent tal paolnud üksi jõudu eestlaste alistamiseks.
annaabi.ee 
