hõimkondi. Ordoviitsiumis ilmus hulgaliselt uusi klasse ja seltse, kes osutusid edukateks ka hilisemates Paleosoikumi ajastutes. Ordoviitsiumi juhtfossiilides kujunesid kolm gruppi: luksed brahhipoodid, graptoliidid ja konodondid. Need grupid tekkisid küll juba Kambriumi ajastul, kuid olid seal vähe levinud ja arenenud. Luksed käsijalgsed on kõige silmatorkavam grupp hästisäilinud fossiile nii Ordoviitsiumi kivimites kui nooremates Paleosoikumi ladestutes. Nad olid liikumatud hõljumist toitujad, kes kas lamasid setetel, elasid kaevunult või kinnitusid teistele organismidele. Graptoliidid olid üsna tavalised nii Ordoviitsiumi kui ka Kambriumi ajastul. Konodontide laia leviku järgi võib oletada, et need hambalaadesed struktuurid esindavad olendite elemente, kes kas ujusid või hõljusid vees. 5 Väheliikuva eluviisiga loomadest leidus merepõhjas veel rugoose (tuntud ka kui
munarakuni. * Paljasseemnetaimed on heterospoorsed taimed. Nagu sõnajalgtaimedel, valitseb nende arenemistsüklis sporofüüdifaas. Isas- ja emasgametofüüt on tugevast redutseerunud, koosnedes ainult mõnest rakust. Seejuures ei katke seemnealgmest areneval emasgametofüüdil seos emataimega, vaid toimub megaspoori moodustumine ja selle kasvamine eelleheks (primaarseks endospermiks). (Botaanika II, lk 411) Paljasseemnetaimed on väga vana rühm, mille fosiile leidub juba ülemdevoni ladestutes. Sellel suurel ja vanal taimerühmal puuduvad otsesed fülogeneetilised seosed kaasegsete sõnajalgtaimedega, nad on juba devoni ajastul mitmest sõnajalgtaimede harust välja kujunenud. (Botaanika II, lk 412) * Paljasseemnetaimede fülogenees: paljaseemnetaimed pärinevad sõnajalgtaimedest, moodustades vahelüli keerdlehikute ja katteseemnetaimede vahel. Pärast viljastumist areneb paljasseemnetaimedel embrüo, mis ei välju megaspoorikestast, ja kogu viljastamisprotsess toimub
annaabi.ee 
