Näiteks kui kogutakse 70 kg vanapaberit, siis säästetakse sellega üks puu. 2. Jäätmete taaskasutamine tootmises säästab energiat, sest neid jäätmeid on toormena juba korduvalt töödeldud. Kui paberit toodetakse vanapaberist, siis kulub selleks, võrreldes paberi tootmisega puidust, vaid neljandik osa energiast ja kümnendik osa veest. 3. Väheneb ladestuspaikade kahjulik mõju keskkonnale, sest jäätmeid veetakse ladestuspaikadesse vähem. Prügisorteerimine on vajalik Kuidas sorteerid: · Kõdunevatest jäätmetest saab valmistada komposti · Mitmesuguseid jäätmeid (nt metall, klaas, paber) saab ümbertöödelda. · Ohtlik prügi (ohtlikud keemilised ained, mürgid, elavhõbeda jäägid, patareid, akud, värvid jt) muudetakse esmalt kahjutuks. Selleka tuleb need viia ohtlike jäätmete kogumise kohtadesse
plastmass, kile, metall, paber, papp ja kartong, puit või biolagunevad jäätmed. Jäätmete taaskasutamisel on mitu head põhjust: 1) Loodusressursside säästmine. Näiteks:70 kg vanapaberi kogumisega säästetakse 1 puu. 2) Energia säästmine. Näiteks: 1 alumiiniumpurgi valmistamiseks kulub sama palju energiat kui 20 purgi valmistamiseks taaskasutatavast materjalist. 3) Prügilate arvu vähenemine, sest jäätmeid veetakse ladestuspaikadesse vähem. Mis saab edasi meie majapidamises suure hoolega kokku kogutud jäätmetest? PABER JA PAPP - Paber ja papp on biolagunevad materjalid ning prügilasse sattudes tekitavad nad metaani, mis on 20 korda tugevam kasvuhoonegaas kui CO 2. Seetõttu oleks tervislikum neid koguda olmeprügist eraldi. Teiseks on paberi ja papi tootmine vanapaberist palju odavam kui esmasest toormest. Enamus makulatuuri kogusest läheb ümbertöötlemisele suurematesse paberitehastesse Euroopas.
Näiteks kui kogutakse 70 kg vanapaberit, siis säästetakse sellega üks puu. 2. Jäätmete taaskasutamine tootmises säästab energiat, sest neid jäätmeid on toormena juba korduvalt töödeldud. Kui paberit toodetakse vanapaberist, siis kulub selleks, võrreldes paberi tootmisega puidust, vaid neljandik osa energiast ja kümnendik osa veest. 3. Väheneb ladestuspaikade kahjulik mõju keskkonnale, sest jäätmeid veetakse ladestuspaikadesse vähem. 5 Loodusinimestel tekib vähe jäätmeid Inimese tegevuse tulemusena tekiba akati jäätmeid. Varasematel srgadel, kui inimesioli vähe, ei olnud see probleemiks, sest ka jäätmeid olivähe. Põhiliselt olid need toidujäätmed. Sellised jäätmed on loodusele ohutud, sest teised elusorganismid lagundavad need enamasti mingi aja jooksul. Hiljem hakkas inimene valmistama ka
naftajääkide töötlemiseks Senised mahukamad töötlusviisid on: pinnastöötlus põllumajandusliku kasutamise eesmärgil või keskkonnaseisundi parendamiseks (R10) - kasutamine kütusena või muu energiaallikana (R1) - anorgaaniliste ainete (va metallid) ringlusse võtt või taasväärtustamine (R5) - põhiliseks käitlusviisiks on senini jäätmete ladestamine: prügilatesse, tööstusjäätmete ladestuspaikadesse, põlevkivi tuhaväljadele, poolkoksimägedele ja kaevanduste prügilatesse
naftajääkide töötlemiseks Senised mahukamad töötlusviisid on: pinnastöötlus põllumajandusliku kasutamise eesmärgil või keskkonnaseisundi parendamiseks (R10) - kasutamine kütusena või muu energiaallikana (R1) - anorgaaniliste ainete (va metallid) ringlusse võtt või taasväärtustamine (R5) - põhiliseks käitlusviisiks on senini jäätmete ladestamine: prügilatesse, tööstusjäätmete ladestuspaikadesse, põlevkivi tuhaväljadele, poolkoksimägedele ja kaevanduste prügilatesse
raskete naftajääkide töötlemiseks Senised mahukamad töötlusviisid on: - pinnastöötlus põllumajandusliku kasutamise eesmärgil või keskkonnaseisundi parendamiseks - (R10) - kasutamine kütusena või muu energiaallikana - (R1) - anorgaaniliste ainete (va metallid) ringlusse võtt või taasväärtustamine - (R5) - põhiliseks käitlusviisiks on senini jäätmete ladestamine: prügilatesse, tööstusjäätmete ladestuspaikadesse, põlevkivi tuhaväljadele, poolkoksimägedele ja kaevanduste prügilatesse 16. Läänemere regiooni keskkonnaprobleemid ANDMED: Balti regioon 14riiki, 85mln. elanikke (Rootsi, Soome, Venemaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani+Valgevene, Ukraina, Tsehhi, Slovakkia, Norra. Läänemeri: - valgala on 1 745 000 km2 - koos Läänemere pindalaga 2 250 000 km2 (15 % Euroopast) - Suuremad jõed (aasta keskmine äravool, m3/s): Wisla 1065 Daugava 659
annaabi.ee 
