Lülijalgsete seas vähenes pidevalt trilobiitide mitmekesisus ja tekkisid näiteks meriskorpionid (eurüpteriidid). Samast ajast on teada ka üsna palju maismaataimede kivististe leide. 6 Need lubavad oletada, et Siluri ajastu teisel poolele hakkas tekkima algeline hõre maismaataimestik, mis koosnes primitiivsetest eostaimedest ürgraigaste esindajatest. Ladestu kivimid Silur grupeeritakse neljaks ladestikuks: Llandovery, Wenlock, Ludlow, Pridoli. Tavakohaselt on Eestis kasutatud jaotamist Alam- ja Ülem-Siluriks: esimene haarab Llandovery ja Wenlocki, teine Ludlow ja Pridoli. See jaotus pole enam rahvusvaheliselt aktsepteeritud. Siluris kattis Eesti ala madal meri, mis sügavnes tänapäevase Poola keskosa suunas. Korduvaid merevee taseme tõuse ja languseid peegeldavad läbilõigetes vahelduvad sügavamaveelise tekkega savikivimid (merglid, savid) ja rannalähedasema tekkega lubja- ja dolokivid.
Kukersiidi orgaanilise aine allikateks on olnud mikroskoopilised sinivetikad. Eesti on esindatud 2 ordoviitsiumi vööndid, PõhjaEesti vööndis on ordoviitsiumi karbonaatkivimid (lubjakivid) enamasti hallika värvusega, LõunaEestis aga savikad, punakad või kirjud. Mida lõuna poole seda enam kivimite savisisaldus suureneb ja lubjakivid asenduvad merglitega. Ordoviitsiumis stratigraafiline liigestus jaguneb 3 ladestikuks ning see omakorda 18 lademeks (põhineb fossiilidel). Ordoviitsiumi ajastust pärinevadki Eesti tähtsamad maavarad põlevkivi e. kukersiit, oobolusfosforiit, PõhjaEesti lubjakivi ja dolomiit ning perspektiivne diktüoneemaargiliit. Ordoviitsiumi ladestul on oluline lakenduslik tähendus ka põhjaveevarudes seisukohtalt. Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi veepidemeks on alamordoviitiumi savid ja glaukoniitliivakivid. Silur
annaabi.ee 
