rohelise taimevaibaga - 30 meetriste sõnajalapuude, osjapuude ja koldadega, mis moodustasid tõelisi padrikuid. Kivisöeajastu metsad tootsid tohutult hapnikku. Arvatakse, et sel ajastul oli Maa õhk kõige algas 345 milj. hapnikurikkam. Samal ajal ladestasid puud õhust karbon kestis 65 milj. a a. eest palju süsinikku, millest hiljem tekkisid pruun- ja kivisüsi. Ilmusid esimesed ämblikulaadesed, sajajalgsed ja putukad, kes olid tänapäevastest tublisti suuremad.. Õhu vallutasid hiiglasuured kiilid, kelle tiibade
Kliima oli palav ja kuiv. Veekogude lähedastes orgudes kasvasid esimesed kidurad sõnajalgtaimed. Karbon Kuiv kliima muutus niiskemaks - õhk lausa küllastus veeaurust. Kogu planeet kattus äkki rohelise taimevaibaga - 30 meetriste sõnajalapuude, osjapuude ja koldadega, mis moodustasid tõelisi padrikuid. Kivisöeajastu metsad tootsid tohutult hapnikku. Arvatakse, et sel ajastul oli Maa õhk kõige hapnikurikkam. Samal ajal ladestasid puud õhust palju süsinikku, millest hiljem tekkisid pruun- ja kivisüsi. Ilmusid esimesed ämblikulaadesed, sajajalgsed ja putukad, kes olid tänapäevastest tublisti suuremad.. Õhu vallutasid hiiglasuured kiilid, kelle tiibade siruulatus küündis meetrini.. Soodes hakkasid arenema kahepaised, kes välimuselt meenutasid kohmakaid sisalikke, madusid või krokodille. Karboni ajastu lõpul algas lõunapoolkeral jääaeg.
Kõige saagikamad põllud on Jæreni tasandikul, kus on head liustikutekkelised mullad, väga mahedad talved, pikad põlluharimishooajad ja rikkalikult sademeid. Lõuna-Norra mullakatte kujunemisel on küllaltki lühike ajalugu. Muldade noorus, nappus ja kohati täielik puudumine tuleb sellest, et Kvaternaaris oli seal valdav liustikukate, mis varem kujunenud mullakatte mehaaniliselt hävitas. Sellepärast tuleb tänapäeva muldade kujunemise alguseks pidada liustiku taganemise aega. Sel ajal ladestasid fluvioglatsiaalsed vood periglatsiaalses vööndis materjali, mis sai tasandikualade mulla lähtekivimiks, eriti Østlandetis, mis on kõige tasasem. Teiselt poolt hakkasid mullad kujunema ka kõrgemate alade paljanduvatel emakivimitel. Seal on lähtekivimiteks enamasti gneisid, gabro, lubjakivi, kildad ja liivakivid. Kõigi Norra muldade lähtekivimitele (välja arvatud lubjakividele) on iseloomulik madal karbonaatsus, mille tõttu nad on vähearenenud ja väheviljakad.
annaabi.ee 
