tekkele. Nagu Peeter Muiste on oma ettekandes rääkinud, et põllumaa, on suurim biomassi tootmise ala, kasutatakse seda enamasti toidu tootmiseks. Toidutootmisest ülejääva biomassi kogumine energia tootmiseks( näiteks põhk). Minu isikliku arvamuse kohaselt on põllumaad küll Eestis väga palju, kus kasvatada taimi ja metsamaad, kust saab puid, millest saada biomassi, kuid kui ehitada neid suurematesse küladesse ja asulatesse, peab neid ehitama ikka tõsiselt palju, mis tähendab ka seda, et elektri tootmiseks on vaja väga suurtes kogustes biomassi, millest seda toota. Paljukest see üks biokütusel töötav elektrijaam ikka seda elektrit toodab, neid on vaja ikka rohkem, et korralikku elektrit saada. Jaamade ehitamine on ka kulukas ja kui neid nii palju ehitada, siis tuleb see veel kulukam. Kuid üks pluss selle juures oleks see, et suureneks töökohtade arv, kuna paljudel Eestis
, , . . , , . , , , . , . Sissejuhatus Siberis elab tänini hulk eestlasi. Tegemist on kodumaalt väljasaadetute ning hiljem väljarännanute järeltulijatega. Võõral pinnal oma kodu rajanud eestlased lootsidelu edenemist. Tööd tehti kõvasti, viljakas maa andis head saaki. Rahulikku elu aga polnud kunagi kauaks: sõjad, sundkollektiviseerimine ja küüditamiste-repressioonide laine halvasid külaelu. Mitmed eesti asundused kadusid, allesjäänud küladesse hakkas saabuma võõraid, valitsevaks sai vene keel. Paljud eestlased naasid kodumaale, teised asusid elama vene linnadesse ja mujale. Paljud eestlased ei teagi, et Siberis on eestlaste asulad. 1. Siber Siber see on tohutu territoorium, mis hõlmab 7,5% maailma maismaast ning on suurem kui kõik Venemaast läände jäävad Euroopa riigid kokku. Lõputud lumelagendikud, tuhandetesse kilomeetritesse laiuvad metsamassiivid ning käre pakane on märgid, mis
Raamat “Mees, kes teadis ussisõnu” on ühe mehe (Leemeti) jutustus sellest, kuidas ta üles kasvas. Tema katsumustest, arenemisest ja viimaseks jäämisest. Jutustus toimub ajal, kui viimased inimesed veel elasid metsas ja enamus neist kolisid linnadesse/küladesse moodsat euroopalikku elu elama. Metsas elav rahvas oskas veel ussisõnu, mida neile õpetasid kunagi rästikud, kuna inimesed ja maod olid nagu vennad. Ussisõnu hakatakse unustama aja möödudes. Leemet õpib oma onu Vootele käest veel õigeid ussisõnu. Ussisõnade abil sai kergelt loomi tappa, kuna loomad allusid ussisõnadele. Metsas elas vähe rahvast ning see rahvas vananes, nii Leemet jääbki üksikuks
2) Rahvastik 17.sajandil 17.sajandi alguses oli Eestimaal elanikke ligikaudu 100 000, sellest katastroofist aitasid rahulikud ajad aga välja tulla. Rahvaarv hakkas kasvama a) loomuliku juurdekasvu tõttu b) uusasukate saabumisega Võõrastest asus Eestisse 1. Vene talupoegi- ka käsitöölised, kaupmehed, kalurid, Ida-Eestis. 2. Soomlaseid- Virumaa, Harjumaa, Põltsamaa ja Tartumaa; koondusid omaette küladesse. 3. Lätlaseid- Valga ümbrus 4. Muud rahvused- poolakad, sakslased, rootslased, leedulased, ungarlased, hollandlased, šotlased. Kokku elas eestis u 10 võõrrahvaliikmeid. Enamik neist sulandus eestlaste hulka ja võttis üle meie keele ja kombed. Kuigi 1656-1658 toimunud Vene-Rootsi sõda ja 1657. a. katk tõid rahvaarvule tagasilööke, siis 1695.aastaks oli Eestis üle 350 000 inimese. 3) Kindralkuberneri ülesanded
annaabi.ee 
