.. 7 Osa 1 Suislepa paljand asub Viljandi maakonnas, Tarvastu vallas, Viljandi-Pikasilla mnt lähedal Õhne jõe vasakul kaldal, Suislepa pargis (Eelis). Lähimad asulad viie kilomeetri raadiuses on Unametsa, Roosilla, Marjamäe, Vooru, Maltsa, Karu ja Järveküla (Regio kaardid). Suislepa paljand asub Vooru tammest kahe kilomeetri kaugusel (Suislepa paljand Protected Natural Monument). Suislepa paljand on 15 meetrit pikk ja kaks meetrit kõrge (Mulgi kultuuri instituut) ning kuulub burtniekki lademetesse. Paljandi pindala on 0,77 hektarit (Tartu linna ja maakonna turismiinfo). Paljandisse on uuristatud kolm käiku, mis keskosas ühinevad. Varem sai peaaegu inimese kõrgustes käikudes pisut kummargil liikuda. Praegu on käigud osaliselt täitunud vooluvetega mäest alla kandunud mulla, kivikeste, puulehtede jm prahiga. Käikusid pole aastaid puhastatud, kuna kõrgel liivakivipaljandil kasvava puu juured võivad olla
diktioneema argelliidist ajada õlisid ja saada radioaktiivseid elemente. Ehituslubjakivist (eelkõige Lasnamäe lade) on tehtud Tallinn ja sellest saab killustikku ning aetakse lupja lubjapõletusahjudes. SILUR Kesk-Eestis, Hiiumaa lõunaosas ja Saaremaal. Karbonaatsed kivimid. Fosiilide liigirikkuselt tunduvalt vaesem, kui ordoviitsium, aga see eest on kivistised ilusamad. Põhja-ranniku paljandused on kõik silur (näiteks Mustjala pank). Silur jagatakse lademetesse. Silur paljandub palju ja on seetõttu suhteliselt hästi uuritud. Siluris on vähe maavarasid, v.a. killustik, lubjakivi ja dekoratiivlubjakivi (Kaarma). KA silur on kallutatud lõunasse. DEVON Valitsevad on liivakivid (aleuroliit) ja savid, paljanduvad lõuna.Eestis.On nii punast, kollas kui ka valget liivakivi. Väga halvasti uuritud, sest pole eriti midagi uurida. Kui põhja-Eesti üks plokk teise
annaabi.ee 
