keerulist protsessi, tema lülitumist sotsiaalsesse keskkonda, kohanemist sellega, sotsialsete rollide kätteõppimist. Iga järgmise põlvkonna inimesed alustavad oma elu esemete ja nähtuste maailmas, mille neile on pärandanud nende eelkäijad. Osaledes ühiskondliku tegevuse mitmesusgustes vormides, arendavad inimesed endal välja spetsiifilised võimed, mis kristaliseeruvad nende kultuuris. Samamoodi on lood ka mõtlemise arengu- ja teadmiste omandamisega.( Pronnikov, Ladanov 1992: 75) Sotsialiseerumine läbib mitu staadiumi. Vaatamata uurijate mõneti vastandlikele seisukohtadele antud küsimuses, tuuakse selles protsessis välja kolm etappi: esimene sotsialiseerumine ( lapse sotsialiseerumine), alaealise sotsialiseerumine ja nooruki sotsialiseerumine. Igal etapil annab tunda perekonna, kooli, eakaaslaste ja ühiskonna mõju. Sõltuvalt kultuuri omapärast on erisugune ka nende intstitutsioonide mõju. Sotsialiseerumine algab perekonnast.( Sealsamas 1992: 75) 4.2
(Pease 1994: 110). Kasutatud kirjandus. · Alcock, E., D. W. Carment and S.W. Sadawa, A Textbook of Social Psychology. 3rd edition Canada, Inc Scarborough, Ontario 1994. · Anne 4/ 2000, lk 48 49. · Horisont 1/ 2000, lk 56. · James, Judy. Kehakeel. Kuidas jätta endast positiivset muljet. Tallinn 1998. · Nierenberg, G. Kuidas lugeda kehakeelt. Tallinn 1997. · Pease, Allan. Kuidas lugeda mõtteid zestide järgi. Varrak 1994. · Pronnikov, V. J. Ladanov. Jaapanlased. Etnopsühholoogilised vaatlused. Tallinn: Olion 1992. · Quilliam, Susan. Lapse kehakeel. Tallinn 1997. · Shelley, E. Taylor, Letitia Ann Peplau, Sears David O. Social Psychology. 8th edition New Yersey 1994 · Toots, Matti. Pilgu maagia. Anne 1/ 2000, lk 64 65. · Zimbardo, Philip G. Psychologie, hrsg. von Siegfried Hopper u. Barbara Keller. Heidelberg: Springer Verlag 1995, 5. Aufl.
annaabi.ee 
