haigustekitajate vastu. Parenhüüm on piima produtseeriv kollakas näärmekude. Imetinäärmeks (gl. Mammaria) nimetatakse imetikeha parenhüümset alaosa, mis on seotud ühe nisajuhaga. Jaguneb imetinäärmesagarateks (lobi glandulae mammariae) ja need omakorda imetinäärmesagarikeks (lobuli glandulae mammariae), imetinäärme lõpposadeks, kus tekib piim, on mikroskoopilised näärmealveoolid. Piimanäärme viimasüsteem: Algab alveolaarjuhadega, jätkudes piimajuhadega (ductus lactiferi). Piimajuhad avanevad piimaurkesse (sinus lactiferi), mis paikneb imetikeha ventraalses osas. Urge on piima kogunemise paigaks ning jaguneb: Näärmeosaks (pars glandularis), mis paikneb imetikehas Nisaosaks (pars papillaris), mis paikneb nisas. Nisaosast saab alguse nisajuha (ductus papillaris), mis lõpeb ventraalselt nisasuudmega (ostium papillare), mida ümbritseb nisasfinkter (m. sphincter papillae), mis väldib piima väljavoolu nisast.
Sagarikud koosnevad kuup- ja silinderepiteeliga kaetud lõpposadest – alveoolidest, sagarikevahelisest sidekoest tungivad õrnad väädid alveoolide vahele. Sekreet suunatakse alveoolidest kitsastesse ühekihilise lameepiteeliga kaetud sagarikusisestesse juhadesse ehk intralobulaarjuhadesse. Viimased suubuvad laiematesse ühekihilise kuupepiteeliga kaetud sagarikevahelistesse juhadesse ehk interlobulaarjuhadesse ning nendest omakorda veel suurematesse piimakäikudesse ductus lactiferi, mida vooderdab ühe- või kaherealine silinderepiteel. Sagarikevahelises sidekoes leidub suuremal või vähemal määral rasvarakkude koondisi. 12. Prostata Prostata on lihaselis-näärmeline organ. Näärmete tubualveolaarsete lõpposade vahel on interstitsiaalses sidekoes rohkesti erinevas suunas kulgevaid silelihasrakkude kimpe. Näärmete lõpposade epiteel on ühekihiline kuubiline või silindriline. Mõnede lõpposade valendikus on
annaabi.ee 
