Selleks on näiteks mao hammustuste korral anav vaktsiin. Viiakse sisse puhastatud mürgiga seonduvaid antikehi. Kahjustatud e. atenueeritud elusvaksiinid ning inaktiveeritud/surmatud vaksiinid on olnud enimlevinud viirusvaksiinid ja bakteriaalsed vaksiinid. Võivad olla veel puhastatud mikroobsetest komponentidest vaksiinid, rekombinantsed vaksiinid (vaksiinis rakendatakse tõvestaja komponente, mida toodetakse teistes organismides, milliseid on laborioludes kerge kasvatada; neid saab suures koguses; tekitavad põhiliselt humoraalse im vastuse), DNA vaksiinid ja viiruse sarnastel partiklitel jt kandjatel põhinevad vaksiinid. Atenueeritud elusvaksiinid kasutatakse nõrgestatud tõvestavaid mikroobe, mis pole võimelised haigust põhjustama, aga suudavad organismis tekitada tugeva B- ja T-rakulise immuunvastuse. Kahjustatud viirusvaksiinid on andnud paremaid tulemusi, sest viiruse puhul
Saadi suurepärased tõhusad ja ohutud vaktsiinid, mis on kasutusel siiani. Puhastatud ühekomponendilise vaktsiini puhul toimub immuunstimulatsioon eelkõige kaitset pakkuvatele molekulidele, kuid tavaliselt on see B-rakuline immuunvastus ja kaitse võib jääda nõrgaks, seepärast kasutatakse liitvalke: N.polüsahhariid+ valguline AG. · REKOMBINANTSED VAKTSIINID - Suureks probleemiks uute vaktsiinide saamisel on mikroobid, mis ei kasva laborioludes. N: B ja C hepatiidi viirused; pidaltõbi, hingamisteede nakkus, malaaria. Läbimurre selliste mikroobide vastaste vaktsiinide valmistamisel tuli tehnoloogiaga, kus haigust tekitavate mikroorganismide geenid kantakse üle ja ekspresseeritakse tehistingimustes - kergesti kasvatavates organismides (E.coli) Esimeseks oli B-hepatiidi vaktsiin, see ekspresseeriti pagaripärmis. · DNA VAKTSIINID - organismi viiakse DNA plasmiid, mis sisaldab tõvestaja (anti)geene. Plasmiidsel kujul