Inimese keha kui keemialabor Biokeemia essee Inimene on üsna sarnane sellele, mida kutsutakse keemialaboriks. Hingamine, vereringlus, seedimine, higistamine - kõik need toimuvad kehas mingisuguste reaktsioonide või ainete abil. Kui inimese keha on keemialabor, siis tema organid on erinevad katseklaasid või kolvid, kus toimuvad siis erinevad "katsed" ja reaktsioonid. Kõige rohkem teeb keha katseid hammastest neerudeni ehk toimub seedimine. Seedimine aitab inimesel toitaineid omandada ja keha nendega varustada ning see on üks protsess, mis kaasab mitmeid meie keha organeid. Seedimise keskpunktiks ja kõige tähtsamaks organiks on maks, kuna maksast lähevad need kõik ained jaotamisele ja töötlemisele. Seedimisel toimub ka nö kuumutamine ja happe sees söövitamine, mis toimub meie maos ja on vägagi sarnane laboris ainetega katsetamisele. Inimene saab ka vaimselt olla keemialabo...
Auschwitzis oli kokku 48 laagrit. Kolm põhi laagrit olid Auschwitz I, Auschwitz II ( tuntud ka Brikenau nime all) ja Auschwitz III ( tuntud ka Monowitzi nime all). Auschwitz I oli juhtimis keskus, kus hukati umbes 70 000 inimest, peamiselt poolakaid ja nõukogude sõjavange. Auschwitz II oli hävitamise laager. Siin hukati umbes 960 000 juuti, 75 00 poolakat ja umbes 19 000 mustlast. Auschwitz III laagrit kasutati laborina. Auschwitz I Auschwitz I oli esimene laager. See oli kogu kompleksi juhtimiskeskus. Laager koosnes kahekümne kahest tellisest kasarmust. Kohalikud elanikud aeti oma kodudest ära , moodustades 40 ruutkilomeetrise ala, kuhu loodi erinevad laagrid. Esimesed vangid kes, Auschwitz I saabusid, olid 30 saksa kriminaali. Nad saabusid Auschwitzi 1940 aasta mais. Nende ülesanne oli näitada tulevastele vangidele, et nad on vabatahtlikud ja tulid siia tööle
annaabi.ee 
