arsti tervise ja heaolu kahjustamisele mõjuda negatiivselt ka tema patsientidele. Joonis 1. Ergonoomia seosed teiste valdkondadega (Tint, 2000). Arstiergonoomia puudutab loomulikult kõiki arste (Eesti Arstide liitu kuulub hetkel 2788 arsti). Eraldi riskirühmi on raske välja tuua. Mõnes mõttes võib lugeda rohkem ohustatuteks kirurge, kes peavad tihti tükk aega olema ebamugavates asendites, ebamugavaid ja korduvaid liigutusi peavad tegema ka laboriarstid. Kiiret tegutsemist nõuab vahepeal ka erakorralise meditsiini arstide töö, millal ei saa alati järgida kõiki ergonoomilisi soovitusi. Psüühilistest ohuteguritest on rohkem mõjutatud psühhiaatrid, onkoloogid, kes tegelevad tihti ravimatute haigetega. Öötöö terviseriskidest on ohustatud arstid, kelle töökohuste hulka kuulub öövalvete tegemine. FÜÜSILINE KOORMAMINE Arvestatav hulk terviseprobleeme ja vigu meditsiinitöös on põhjustatud valedest
23. Kas HIV diagnostikat Eestis tuleks parendada? Kui "jah", siis kuidas? Kui "ei", siis miks? Eesti probleemid: 1. kvaliteedisüsteem on pigem erand kui probleem. 2. Laborid omavahel ei taha koostööd teha, konkurentidena käsitlemine absurdini: näiteks puudub HIV register tänu sellele, sest keegi ei anna teistele infot välja ja Eestis toimuvast ei saa korralikku ülevaadet. 3. Kommunikatsioonibarjäärid: arst vs labor. Laboriarstid õpivad arstiks ja pärast spetsialiseeruvad laborile, saades keemia poolest aru ja seletades selle arstile arusaadavalt ära (ja vastupidi). Reeglina arstid, eriti perearstid, ei oska labori tulemusi interpreteerida (eriti need, kes paarkend aastat tagasi med.kooli lõpetasid). 4. Kõigil peab olema pikem ja säravam kui naabril haigekassa maksab sigakallid masinad kinni, mitte et keegi neid kasutada oskaks.
annaabi.ee 
