(elavhõbe, hõbeda, tina ja vase segu) ja selle valmistamise ajal tekkiv elavhõbeda aur. Käesoleval ajal on hõbeamalgaami kasutamine vähenenud. Oluliseks elavhõbeda keskkonna saastuse allikaks loetakse ka kremeeritavate laipade põlemisel erituvat elavhõbeda auru, mis pärineb hambatäidistest. Metalliline elavhõbe võib põhjustada pöörduvat neerude kahjustust samuti võib ta olla ka allergeen ja põhjustada kontaktekseemi. Metallilist elavhõbedat kasutatakse laboriaparatuuris, elektroodides, patareides termomeetrites, tänavavalgustites, päevavalguslampides, hambatäidistes ja kosmeetikas. Orgaanilist elavhõbedat sisaldavaid ühendeid kasutatakse pestitsiididena, mis on keskkonnas väga püsivad. Huvitavaid fakte Vanad-kreeklased tegid sellest määret ja vanad-roomlased kasutasid seda kosmeetikas. Vahemikus 14. sajand kuni 19. sajandi teine pool oli elavhõbe (HgCl2) kasutusel süüfilise ravimina.
Vabal kujul looduses praktiliselt ei esine, saadakse elavhõbedamaakidest, millest oluliseim on kinnaver (HgS). Elavhõbeda toodang maailmas on tugevasti langenud varude ammendumise tõttu. Elavhõbedat leidub jäljeelemendina paljudes kivimites ja mineraalides. Elavhõbedat eraldub looduslikest allikatest, näiteks vulkaanide kaudu, kuid eraldumine toimub ka inimtekkelistest allikatest, nagu söe põletamine ja elavhõbeda kasutamine toodetes. Metallilist elavhõbedat kasutatakse laboriaparatuuris, elektroodides, patareides termomeetrites, tänavavalgustites, päevavalguslampides, hambatäidistes ja kosmeetikas. Suurt osa metallist kasutatakse ainult üks kord, selle korduvkasutus on liiga kulukas. NB!! Elavhõbe ja tema ühendid on väga mürgised. Väga mürgine on ka elavhõbeda aur. Elavhõbe on mürgine nii inimese, kala kui ka looma närvisüsteemile. Elavhõbe siseneb kehasse elavhõbeda auru sissehingamisel või tilga imbumisel läbi naha. Väikesed
Telluriidid: HgTe Nitriidid: - 5 Elavhõbeda ja tema ühendite kasutusalad Elavhõbedal on suur temperatuurist tingitud soojuspaisumine, mis võimaldab tema kasutamist termomeetrites. Veel täidetakse temaga baromeetreid (rõhuühik mmHg "millimeetrit elavhõbedasammast", normaalrõhu suurus on 760 mmHg) ja teisi füüsikariistu. Teada on veel ka et elavhõbedat kasutatakse valgustuses (elavhõbedaauru lambid) laboriaparatuuris, elektroodides, patareides ja kosmeetikas. Elavhõbedat kasutatakse veel kulla eraldamiseks kivimitest ja elavhõbe(II)fulminadi (paukelavhõbeda) tootmiseks, mida tarvitatakse mäeasjanduses lõhkamistöödel. Tänapäeval vajatakse elavhõbedat kõige rohkem elektrivoolualaldite ja kvartslampide valmistamiseks. Viimaseid kasutatakse meditsiinis bakterite hävitamiseks. Metallilist elavhõbedat ja anorgaanilisi ühendeid kasutatakse keemia- ja metallitööstuses,
moodustumist ning meelitab kohale sääski ja putukaid. Sel põhimõttel töötavad sääsepüüdurid. Metallilist elavhõbedat ja anorgaanilisi ühendeid kasutatakse: keemia- ja metallitööstuses elektrivarustuse tootmisel (lülitid, luminofoor- ehk päevavalguslambid, tänavavalgustid, patareid elektroodid) farmaatsiatööstuses (diureetikumid, kõhulahtistid, silmatilgad, ninatilgad, nahasalvid, vaktsiinid) laboriaparatuuris meditsiinis (kraadiklaasid, baromeetrid, desinfektsioonivahendid) hambaravis (amalgaamplommides on 50% elavhõbedat) värvides, tätoveeringu värvainetes, kosmeetikas, fotograafias leeliste tootmises (varem kasutati ka kulla tootmisel) sõjanduses paukelavhõbe Hg(ONC)2 Suurt osa metallist kasutatakse ainult üks kord, selle korduvkasutus on liiga kulukas. 3.2 Ühendid
annaabi.ee 
