sajandil. Kui varemalt peeti samaane kavalateks petisteks, siis nüüdsest levis arvamus, mille kohaselt need ,,väljavalitud" on neurootilised, hüsteerilised või lausa idiotismi all kannatavad isikud. Oli ka arvamusi, mille kohaselt ei ole vaimselt tervel inimesel üleüldse mingit võimalust samaaniks saada. Mõned teadjamehed süüdistasid taolises ebanormaalses käitumises aga keskkonda, kus elati. Näiteks tähistas termin ,,arktiline hüsteeria" Siberi ja eskimo rahvastel esinevat labiilset käitumist, mis on põhjustatud pikkadest talveöödest, ühekülgsest toidust tingitud vitamiinivaegusest. Üsna loogiline tundub aga seletus, et samaan saab olla vaid sedavõrd ebanormaalne, kuivõrd ühiskond seda lubab. Kuna samaanile on usaldatud terve kogukonna heaolu (samaan hoolitseb kogukonna liikmete tervise eest, kaitseb neid nii vaimude kui ka näiteks konkureerivate hõimude rünnakute eest, samuti oleneb tema tegevusest saakloomade arvukus, koduloomade
värisemine, arusaamatu-seosetu jutt, unetus, higistamine, vaimne küündimatus. Elavhõbeda aurud. Põhiliselt toimib kesknärvisüsteemile. Varajased sümptomid on mittespetsiifilised. Mürgistust iseloomustab kõrgenenud ärrituvus, töövõime vähenemine, unehäired, mälu nõrgeneb, esineb peavalu, igemed ja suu limaskest veritseb. Meditsiiniliselt võib täheldada veel treemorit, kilpnäärme suurenemist, joodi suurenenud ladestumist kilpnäärmesse, labiilset pulssi, südamepekslemist, muutusi veres, elavhõbeda suurenenud eritumist uriini. Kokkupuute jätkumisel muutuvad sümptomid spetsiifilisemaks. Treemor süveneb - eriti lihastes, mis aitavad sooritada tahtele alluvaid liigutusi (sõrmed, silmalaud, huuled). Lihasvärin levib jäsemetelt tervele kehale. Kaasnevad isiksuse- ja käitumishäired, mälulangus, suurenenud erutuvus, depressioon ning hallutsinatsioonid ja deliirium. Väga iseloomulik on tugev süljevoolus ja igemepõletik.
soodsad tingimused maalähedase õhukihi jahtumiseks. Iseloomulik on tugev temperatuuri inversioon, mis võib ulatuda 1-2 km kõrguseni. Põhiliseks ilmatüübiks on talvel selge, pakaseline ilm. Ilm labiilses õhumassis - Soojas labiilses õhumassis Talvel võib suhteliselt soe õhumass esineda merede ja rannikualade kohal. Ilm on muutlik hoogsadude ja rünkpilvitusega. Suvel esineb sooja labiilset õhumassi ainult maismaa kohal, kus aluspinna soojenemise tõttu tekib konvektsioon juba suhteliselt soojas õhumassis. Meteoroloogiliste elementide ööpäevane muutus on soojas labiilses õhumassis tunduvalt väiksem kui külamas õhumassis. Suvel esineb sageli öist äikest. - Külmas labiilses õhumassis Põhiliseks ilmatüübiks külmas labiilses õhumassis on konvektsioonipilvede ja hoogsademetega ilm. Temperatuuri vertikaalne gradient on suur, samuti turbulentsus, tuul on puhanguline