Valdavalt on niisugused vohangud seotud niitja sinivetika Planktothrix perekonna liikidega. Sinivetikad tekitavad veeõitsenguid. Sinivetikate domineerimise põhjus peitub nende elustrateegias. Erinevalt maismaa taimekooslustest, mis on vegetatsiooniaja vältel üsna püsivad, muutuvad vetikakooslused ühtesoodu. Kiiresti muutuva keskkonna tõttu, eeskätt temperatuuri ja toitesoolade koguste kõikumise pärast, asenduvad labiilsemad kooslused stabiilsematega. Kevadel pärast jää sulamist valdavad planktonis kiirekasvulised, enamikus väiksemõõtmelised vetikad, kelle siht on toitesoolad kiiresti omastada. Kogu energia kulub paljunemisele, varusid talletatakse võimalikult vähe (siia võiks panna viite Ingmar Oti joonisele). Suve alguses on suurem osa toitesooladest veest tavaliselt ära tarbitud. Arvestades ka vetikatest
keskkonnategur, mis mingi käitumise väljakujunemist mõjutab. Väide: käitumismustrid ei jagune üksnes 100% sünnipärasteks või 100% omandatuteks. 8. Psühholoogide ja etoloogide vastuolu lahendus. Nii etoloogid kui ka psühholoogid on jõudnud äratundmisele, et vastandamine "nature or nurture" ei ole üldse õigustatud. Siiski, käitumise mõned aspektid on keskkonna poolt rohkem mõjutatavad kui teised, st. - mõned käitumismustrid on stabiilsemad, teised labiilsemad. 9. Õppimisvõime piiratus. Õppimisvõime piirangud tagavad selle, et üldjuhul suudab noorlind omandada üksnes oma liigi laulu. Õppimisvõime piirangud on liigiti väga erinevad. 10. Näiteid käitumise arengust loomadel. Kõik loomad peavad suutma eristada söödavaid objekte mittesöödavaist ning kiskjaid ohututest olenditest. See on lihtne, kui loom on spetsialiseerunud ühele või mõnele toidutüübile ja/või kui elukeskkonnas on vähe erinevaid kiskjaid
Tiigi väljavoolul täheldatakse siis tavaliselt surnud kalu. Trihhodinoosi patogenees ei ole veel täielikult selgitatud, kuid tõenäoliselt peale kalale tekitatud mehaaniliste vigastuste eritab parasiit ka ensüüme, mis lahustavad kala rakkude tsütoplasmat. Trihhodiinade massilise esinemise puhul lõpustel võivad kalad hukkuda ka hüpoksia tõttu.Trihhodiinade tõrje ühtib teiste algloomade tõrjega. Et nad on mõnevõrra labiilsemad, võib nende puhul aniliinvärve kasutada nõrgemas kontsentratsioonis (0,10,2 g/m3). Hästi aitab ka karpkalade vannitamine 5%ses keedusoolalahuses 5 minutit. Viker forellide puhul aga 2,5%ses soolalahuses 1520 minutit. · Apiosomoos Apiosoome tuntakse Euroopas paarkümmend liiki. Tiigikaladel parasiteerib neist tavaliselt 45, Eesti tiigimajandeis on leitud 7 liiki. Sagedasemaks liigiks on Apiosoma piscicola, kelle pikkuseks on 100 ja läbimõõduks 40 mikromeetrit (joonis 47)
annaabi.ee 
