Tuleb aga meeles pidada, et see kõik kehtib ainult normaalsete joogikoguste korral. Me kõik teame, mis on alkoholismi pikaajalised tagajärjed, nagu maksahaigused, iseloomu muutused ja ka välimuse halvenemine. Võiks ju öelda, et igaühe tervis on tema enda kätes, ent see ei pruugi alati enda omaga piirduda. Joomatõve probleem seisneb selles, et paljud muutuvad selle käes agressiivseks ja võivad tihti ennast või teisi vigastada. Suur osa labastest kuritegudest ongi tehtud viinauima all. Viimaste aastakümnetega on paranenud inimeste elujärg ja seetõttu võime peaaegu igast perest leida auto. Auto ja viin on aga viimased, mis käsikäes käivad. Üha rohkem ja rohkem peame kuulma õnnetustest, mille on põhjustanud joobes autojuhid. Sageli ollakse sunnitud igaveseks võtma nende sõiduload, sest sellised teod kipuvad korduma. Mida aga teha inimestega, kes on oma elu täielikult pühendanud viinakuradi kummardamisele
Küsimused Pascali mõtete kohta 1. Pascal käsitleb inimese eksistentsiaalset situatsiooni kui kesmist seisundit kahe äärmuse vahel ( looduse, teadmiste ja muude võimete suhtes ). Selgitage! Inimene peaks loodust vaatlema siiski tervikuna. Peab suutma vaatada labastest asjadest kõrgemale. Kuid kui meie pilk jääb loodusele pidama, siis tungigu mõttelend ka kaugemale. Enne aga väsib meie kujutlusvõime vastu võtmast kui loodus talle uut pakkumast. Maailm- see on lõputu sfäär. Keskpunkt asub kõikjal, kuid piirjoont mitte kusagil. Sellele kõigele mõeldes satub inimese kujutlusvõime suurde segadusse. Sellest, mis toimub meie ümber, on inimene enamjaolt siiski teadlik, kuid mitte alati. Samuti puudub filosoofilises mõttes inimesel kindel asukoht
Mõlemas võitlevad kaks "mina" - ühelt poolt infantiilne, siiras huvi maailma vastu, helge pool; teiselt poolt elukogenud küünilisus, protest, iroonia, tume pool. Undi filoloogilistel ekskurssidel ning mütologiseerimisel on vähem otsest pistmist filosoofiaga kui Roland Barthes'i mütoloogiatel. Mõlemad on küllalt rahvusliku suunitlusega, mis tuleb välja teemadevalikust. Veel võiks paralleeli tõmmata Undi ja Tshehhovi vahel. Nii Unt kui Tshehhov mõistavad kirjutada juttu labastest asjadest, mitte millestki. Kui Barthes suudab vaatamata laialdasele ajakirjandustegevusele jääda ilukirjandusteostes põhjalikuks, belletristiliseks, "teaduslikuks", siis Mati Unt maksab üheksakümnendatel lõivu meediale, mis on tema akadeemiliselt nauditava jutuvestmis- ning süvenemisoskuse "alla neelanud". Viimane romaan - Brecht ilmub öösel - ei küündi va
annaabi.ee 
