tunnistada. Saint-Clair kuuleb Mathilde kohta klatsi ja selle asemel , et Mathildiga räägida, kutsub ta duellile selle mehe, kes rääkis. Duellile minnes saab ta teada, et see kõik oli üks lollus ja vale ja klats. Aga kui olid juba duelli kokku leppinud pidi minema võitlema. Ta saab surma mõttetult. Merimee lasi sellel toimuda selle pärast, et ta leidis, et armastust ei tohi labaseks muuta. Novell ,,Ille'i Veenus" Peategelane Alfons. Saab ka karsitada armastuse labastamise pärast. Ta abiellub noore naisega. Ta ei vääri naist. Pulmaööl müstiliselt Veenuse pronkskuju tapab ta pulmaööl. Merimee nim oma ajastut kulunud müntide ajastuks. Samas ei saa öelda, et ta inimest põlgaks. Ta näitab, et ka kõige hullemal inimesel võib olla ilusaid pooli / hetki. Nüüd hakkab merimeed huvitama metslase teema. Neljakümnendate aastate novellid: ,,Colomba" Peategelaseks ilus Columba. Ta on korsiklanna. Korsiklastel oli tavaline
ülejäänud muusikamaastikuga. Gutmann hoiatab kogu “kergema” muusika valikuta halvus- tamise eest, juhtides tähelepanu seigale, et sellisel muusikal on tähtis funktsioon filosoofia ja metafüüsikaga ülekuhjatud süvamuusika tasakaalustajana. Nagu Gutmann ütleb: “/.../ on juba jõutud arusaamisele, kui mõttetu oli tahta kogu seda muusikaliiki helikunstist välja heita. /.../ Paljud heliloojad tegid sellest oma järeldused, mida aastate möödumisel võime tagant järele muusika labastamise asemel vaadelda kui helikunsti rikastamist”. Arutluse lõpetab ta olulise järeldusega: “Kerge muusika – temast üht peatükki kuulda ja mõista, tähendab tunda, kui raskekaalulised võivad olla kergedki asjad.” Artikli viimane lause aga on aktuaalne täna- päevalgi: “Targalt juhtivale kasvatusteadusele, mõistlikule ringhäälingupoliitikale, lava- direktoritele ja filmitootlejatele pole jäetud väike osa vastutusest, kas kerge muusika kujuneb
annaabi.ee 
