Kanesi linna ja tegi sellest oma pealinna. Pithana poeg Anitta laiendas võimu enamusele Väike-Aasia keskosast, hävitades seejuures tulevase hetiidi pealinna Hattusa. Nii kujunes teadaolevalt esimene suurem, ehkki lühiajaline, riik Väike-Aasias. Hetiidi vana riik kujunes 17. sajandil, mil esile tõusid indoeuroopa päritolu Hattusa valitsejad. Hilisema põrimuse järgi pani Hattusa valitsejate suurvõimule aluse Labarna (17. saj I pool). Hattusili I (u 1650 1620; pärimuse järgi Labarna poeg) laiendas võimu suurele osale Väike-Aaasiast ja tegi retki Süüriasse. Mursili I (u 1620 1590) jätkas edukat võitlust Süürias ja vallutas ning rüüstas 1595 aastal Babyloni. Seejärel ta tapeti vandenõulaste poolt. 16. sajandil toimus riigis pidev sisemine võimuvõitlus. Riigi väline võimsus langes. Süürias alistatud alad langesid Mitanni võimu alla. Hetiidi uus riik (impeerium) U 1500 taastas kuningas Telepinu kuningavõimu stabiilsuse, reguleerides oma ediktiga
II ajal (1290 – 1224). Sõditi hetiitidega (indoeuroopa rahvas tänapäeva Türgi aladel), ent samas algas Egiptuse ja hetiitide vahel elav diplomaatiline läbikäimine – seda peetakse tavaliselt diplomaatia sünniks: säilinud on dokumente, läbirääkimisi peeti aramea keeles. Hetiidid: tungisid III/II at vahetusel Väike-Aasiasse (tänapäeva Türgi). Esimene ajalooareenile astunud indo-eruoopa rahvas. Alul väikeriigid. Kuningas Labarna rajas Vana riigi (1600–1450). Uue riigi ajal vallutas Śuppliliuma (1282) Süüria. Liit Ramses II–ga. Peatselt riik hävis. Hiljem sattus Egiptus sõltuvusse teistest Lähis-Ida riikidest (vt allpool), kuni langes Makedoonia Aleksandri väepealiku Ptolemaiose ja tema järeltulijate võimu alla. 2. SUMERITE LINNRIIGID Sumeri tsivilisatsioon kujunes välja IV aastatuhande teisel poolel. Sumerite päritolu on senimaani segane (erinevad teooriad)
annaabi.ee 
