Inglased suutsid aga oma rohkete vibuküttidega, pikkade vibudega, lasta 10-12 noolt minutis. Paljud Prantsuse rüütlid ja nende hobused said rünnakutel noolte läbi surma või vigastada ning inglased saavutasid hiilgava võidu. Prantslased olevat kaotanud 1500 rüütlit. 14. sajandil tõusid osavate võitlejatena esile ka Sveitsi jalaväelased. Eriti efektiivseks osutus sealsete käsitööliste ja talupoegade leiutatud hellebard. Selle teravikuga sai torgata kui odaga, labaosaga lüüa nagu kirvega, spetsiaalne konks aga võimaldas tõmmata rüütleid sadulast. Nii suutsid sveitslased rüütlite raskeratsaväge mitmes lahingus võita. Kaspar Kuldkepp 11 AADEL JA RELVASTUS KESKAJAL 15. sajandi II poolel hakkas Sveitsi maakaitsevägi lahingus kasutama seninsest pikemaid odasid ja tihedaid jalaväekolonne. Peagi sai pikkoda ehk piik ka laiema leviku. 4-5 meetri
Ülekuumenemise vältimiseks tõmmati sinna peale pikk valge mantel. Kasutati põlve ja küünarnuki kaitsmeid. 14 sajandil leiutati tulirelvad. 3. 6 Linnuste ja linnade piiramine Rüütli vägi 8-9 sajandil kujunes peamiseks väeliigiks raskeratsavägi. Kuna relvastus kaalus palju, siis pidi rüütel muretsema endale mitu hobust ja võtma kaasa abilisi. Jalavägi 14ndal sajandil tõusid esile Sveitsi jalaväelased, kelle relvaks oli hellebard, millega sai torgata labaosaga lüüa nagu kirvega ja konksuga sai rüütleid hobuse pealt maha tõmmata. 15Ndal sajandil teisel poolel hakkasid sveitslased kasutama pikkoda ehk piiki. Palgasõjaväe sünd Rüütlite kokkukutsumine võttis alati palju aega ja rüütlid olid sageli distsiplineerimatud. Mitmed aadlikud eelistasid sõjakäigule minemise asemel hoopis senjöörile raha maksta, mille eest hakati palkama sõdureid. 2.7 Linnade teke & kultuur