Rahulikul ja lõõgastunult seisval koeral on normaalne sabahoiak rippasendis. Saba on kaetud keskmise pikkusega karvaga, mis on ühepikkune kogu saba ulatuses ja selle tõttu näeb saba välja kui ümar pudelihari. JÄSEMED: ESIJÄSEMED: Eestpoolt vaadates seisavad esijalad teineteisest mõõdukal kaugusel, paralleelselt ja sirgelt. Luud on toekad, kuid mitte mingil juhul rasked. Esijala pikkus, mõõdetuna küünarnukist maani, on veidi suurem vahemaast küünarnuki ja labaluu ülaserva vahel. Ka esijalgade lisavarbad (pöidlad) tuleb eemaldada. Õlad ja õlavarred: Labaluud on hästi arenenud. Õlavarreluud on küünarnukkideni suundudes veidi tahapoole kaldus, mitte maapinna suhtes püstised. Lihased ja sidemed, mis õlavöödet rinnakorviga seostavad, on sitked ja hästi arenenud. Küünarnukid:Tihedalt kerele liibuvad, mitte sisse- ega väljapoole pööratud. Randmeliigesed: Tugevad, kuid nõtked. Kämblad:Külgvaates veidi kaldus asetusega. TAGAJÄSEMED:
lacrimale), Ninaluu (Os nasale), Ventraalne ninakarbikuluu (Os conchae nasalis ventralis), Ülalõualuu (Maxilla), Lõikehammasteluu (Os incisivum), Alalõualuu (Mandibula), Suulaeluu (Os palatinum). Paaritud: Kärsaluu (Os rostrale), Keeleluu (Os hyoideum) EESJÄSEME LUUD Loomaliik Luud Põhiosad Kraniaalne nurk (Angulus cranialis); Kaudaalne nurk Abaluu e. labaluu (Angulus caudalis); Ventraalne nurk (Angulus ventralis); Scapula Kraniaalne serv (Margo cranialis); Kaudaalne serv (Margo caudalis); Dorsaalne serv (Margo dorsalis); Õlavarreluu-pea (Caput humeri); Õlavarreluu-kael (Collum humeri); Õlavarreluu-keha (Corpus humeri); Õlavarreluu Humerus Mediaalne põndapealis (Epicondylus medialis);
Roided peavad olema mdukalt vlvjad. Tünjas rind on viga nagu ka liiga kitsas rind. Saba ulatub vähemalt kannani, kuid ei tohi ulatuda üle poole pöiast. Saba alumisel küljel on karv veidi rikkalikum ning saba hoitakse alla rippuvana veidi kaardu. Ärritudes ja liikudes on ta rohkem tstetud, kuid ei tohi siiski horisontaaljoont ületada. Kärbitud saba on lubamatu. Esijalad on igast küljest vaadatuna sirged, eest vaadatuna täiesti paralleelsed. Labaluu ja lavars on ühepikkused ja tänu tugevale lihastikule kindlalt vastu keha asetsevad. Nurk labaluu ja lavarre vahel on ideaaljuhul 90 kraadi, kuid tavaliselt 110 kraadi. Küünarnukid ei tohi seistes ega liikudes olla välja- ega sissepoole pöördunud. Küünarvarred peavad olema igast suunast vaadates sirged ja teineteise sihtes täiesti paralleelsed, kuivad ja hea lihastikuga. Randmete pikkus on umbes 1/3 küünarvarre pikkusest ja nad liituvad sellega 20- kuni 22-kraadise nurga all
annaabi.ee 
