5. TUHARALIHASTELE Lamades selili põrandal Hoida umbes 20 sekundit asetada jalad ning tas harjutust korrata. puusadelaiuselt. Pingutada tuharalihaseid ja tõstke tuharad põrandast kõrgemale, samal ajal välja hingates. (hoida u 5 sek) 6. VENITUSHARJUTUS Isteasend, üks jalge ette Haarata labajalast ja JALGADELE sirutatud, teine tõmmata tõmmata kanda aeglaselt ja keha lähedale, põlv vastu sujuvalt istmiku vastu. rinda, kand istmiku lähedale. Küünitada väljasirutatud jala varvaste poole. (3x mõlemale jalale) 7. KÄTEKÕVERDUSED Harjutuse sooritaja on Harjutuse sooritaja on toenglamangus
Seejuures peaksite tundma venitust eesmise jala tagaküljel. Hoidke asendit 10-15 sekundit. Nüüd suruge esimese jala varbad põrandale ning püsige ka selles asendis 10-15 sekundit. Korrake harjutust teise jalaga. 4. Reielihase sirutus: See on parim sirutusharjutus reie esiosa lihastele. Esialgu võib ta küll raskena tunduda, aga paindlikkuse kasvades läheb päev-päevalt kergemaks. Seiske tooli kõrval, toetades vasaku käe tasakaalu hoidmiseks toolile. Haarake parema käega vasakust labajalast (või säärest, kui labajalg käib teile üle jõu) ning tõmmake jalg vastu istmikku. Hoidke seda asendit 10-15 sekundit. Korrake kummagi jalaga kaks kuni kolm korda. Tasakaalu paranemisel võite käe tooli küljest lahti lasta. 5. Jalaringid: Seiske mugavas asendis tooli kõrval, kõverdage ja tõstke üks põlv. Tehke rippus jalaga väikseid ringe päripäeva ja seejärel vastupäeva. Tulge tagasi algasendisse ning korrake harjutust teise põlve ja jalaga. Kasutatud allikad:
alaselja, vaagna, puusade, põlvede, hüppeliigeste ja varvaste muutusi. Füsioterapeut palub patsiendil kõndida tema jaoks harjumuspäraselt, vajadusel võib kasutada abivahendeid (nt. kargud, kõnniraam, kepp). Hindamist teostatakse eest, tagant, külgvaates ning proksimaalselt distaalsele. Näiteks hooperioodis (avatud kineetiline ahel) algavad liigutused proksimaalselt ning liiguvad distaalsele, toeperioodis (suletud kineetiline ahel) vastupidi- liigutus algab labajalast ning suundub üles proksimaalsele. Käte ning kere liigutused peavad toimuma jalgade liigutuste suhtes vastasuunas. Kõnni hindamine eestvaates Eestvaates patsienti hinnates peab jälgima, kas kõnni ajal esineb mingil määral vaagna lateraalset kallet, liigset kere lateraalsuunalist liikumist, vaagna rotatsiooni horisontaaltasandil või kere ja ülajäsemete roteerumist vaagna suhtes vastassuunas. Tavaliselt roteeruvad vaagen