Pärast seda kui tulemägi on oma raevuhoos inimeste kätetöö minema pühkinud, asub sealne visa rahvas jälle tööle, alustades kõike otsast peale. Itaalia luuletaja Giacomo Leopardi kirjeldas tabavalt seda kiindumust, mida tulemäe jalamil elavad inimesed oma maa vastu tunnevad. Ta võrdles neid ühe leetpõõsaga, mis kasvab sageli vulkaanilistes piirkondades. Selle kaunid säravkollased õied hoiavad end väärikalt püsti kuni hetkeni, mil laavavoog nad enda alla matab. Kui purskamine on lõppenud ja kivine maa jahtunud, hakkab leetpõõsas jälle kasvama. Tugev ja südi, jätkab ta oma elutsüklit Ammune huviobjekt Araablased, kes valitsesid Sitsiilias pikka aega, kutsusid seda vulkaani Tulemäeks. See on kahtlemata tabav nimi, kuna Etna paiskab oma sügavusest regulaarselt välja hõõguvtulist laavat. Kaks kõige varasemat säilinud ülestähendust Etna tegevuse
3.2. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine ehk ookeanilaama sukeldumine (subduktsioon) mandrilaama alla Laamade sukeldumine (subduktsioon) - ookeanilise laama vahevöösse vajumine. Ookeani laama ( raskem) ja mandrilise laama (paksem aga kergem) põrkumine. Vahevöössevajumine algab sügaviku tekkega ookeani ääres. (trench) Vajunud laama kivimid sulavad ja tekitavad sügaviku kõrvale vulkaanide rea – vulkaaniline saarkaar. Kui laam läheb mandri serva alla (mandriline maakoor on paksem aga kergem), siis tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. Kivimitest, mis jäävad mandriääre külge, ei sukeldu vahevöösse, tekib ka uus mandriline maakoor. Nt. Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam. - Andid Ookeani põhi on noorem, sest ookeaniline litosfäär on raskem (settimine) ja vajub läbi astenosfääri vahevöösse. Põrkuvad ookeaniline ja mandriline laam • Raskema ookeanilaama serv sukeldub kergema mandrilaama alla. • Subduktsiooni ehk sukeldumisp...