Pursked on lühiajalised, kuid järsud. Laava võib tarduda ka lõõris tekib kork ette. Kui gaase on palju, siis kork purustatakse, purskab. Happeline ehk graniitne laava. · Kilpvulkaan (ei kasva kõrgusesse, kasvab laiusesse). Esineb rohkem ookeanides, nt Island. Laava voolab rahulikult, aeglaselt ja pidevalt. Laava ise on aluseline ehk basaltne. Räni- ja gaasidevaene. 3 erinevust: · Kuju · Laava on: aluseline või happeline · Laavapursked pidevad või järsud. Purske sageduse järgi liigitatakse: · Aktiivsed vulkaanid (nt Etna, Kilauea) · Kustunud vulkaanid inimajaloo ajal ei ole pursanud (nt Elbrus, Kilimanjaro) · Seiskuvad vulkaanid purskavad kindlate vaheagade tagant Nähtused, mis kaasnevad vulkaanidega: · Tuha- ehk lõõmpilved pilved, mis on segunenud vulkaanilise tuhaga, gaasidega. Võivad kanduda väga kaugele. Gaasid võivad olla ka mürgised.
purske-eelsele tasemele ja suurenevad siis taas enne uut aktiivset purset. Meil on liiga vara öelda, kas praegune St. Helensi purse on lôppenud. Kuna laavakupli kasv on peatunud, ei ole me enam ohutasemel "valvel" ja lennunduse ohuvärvil oranz kuna see kombinatsioon näitab,et purse on vähe ohtlik ja tuha eraldumist ei toimu vôi on see vähene. Meie kogemused on näidanud, et laavapursked on episoodilised ning me jätkame vulkaani vahetut jälgimist. Me oleme vähendanud hoiatustaseme soovituslikuni ja lennunduse ohukoodi kollaseni, näidates, et vulkaani aktiivsus on märgatavalt vähenenud. Vulkaani jälgimist jätkatakse hoolikalt, et märgata uut aktiviseerumist. Kui laavakuppel hakkab uuesti kasvama, loodame, et see annab endast märku seismilisuse kasvu ja maapinna deformatsiooni ning vôib-olla ka