tüüp. See on purskamise tüüp, mille puhul magma maapinnale lähenedes pingestub ja keeb juhtub plahvatuslik vulkaani purse, millega kraaterist tulevad gaasid, püroklastilised materjalid (kildutud kivimid) ja tuhk. Purse 1991. aastal Kõige tugev Pinatubo purse toimus 1991. aastal, esimest korda 611 aastate jooksul. Vulkaan ärkas 2. aprillil 1991. aastal. 3. juunil toimus esimene laavapurse. 15. juunil toimus kõige suurem purse, mis paiskas tuhka kuni 34 km kõrguseni. Tuhapilv kattis 125 000 km2. Pinatubo purse hukkus umbes 900 inimest, hävis umbes 8000 maja. Purske tagajärged Pinatubo purske tagajärjed olid märgatavad üle kogu Maa. See tõi kõige jõulisema aerosoolide heidisele stratosfääri. Järgmiste kuude kestel atmosfääris leidus globaalne väävlihappeline udu
kõrgus on 1486 meetrit merepinnast, enne purset oli see aga 1745 meetrit. Purske põhjus Purske võis põhjustada maavärin umbes 100 kilomeetrit kirdes Pinatubo piirkonnast. Maavärin oli suurusjärgus 7,8. Maavärin oli ilmselt tekitatud laamade kokkupõrkumise tõttu. Väiksemaid maavärinaid registreeriti juba päevi enne purset. Tänu sellele saadi anda paljudesse piirkondadesse evakueerimiskäsud. Purske aeg ja kestuvus Vulkaan ärkas 2. aprillil 1991 ja 3. juunil toimus esimene laavapurse. 15. juunil toimus kõige suurem purse, kohaliku aja järgi kell 13:42. Purse kestis üheksa tundi. See oli suuruselt teine vulkaanipurse kahekümnendal sajandil. Enne 1991. aasta purskeid oli vulkaan vaikinud üle 500 aasta. Purse Tuhka paiskus kuni 34 km kõrgusele ning see tekitas 35 kilomeetri kõrguse samba. Tuhapilv kattis 125 000 km2. Vulkaan paiskas atmosfääri 15 miljonit tonni väävlit, mis blokeeris päikesevalguse ning jahutas tuntavalt maakera
Indoneesias asuva Tambora 1815.aasta vulkaanipurset peetakse aga uusaja võimsaimaks. See algas 10.aprillil ja kestis 15.juulini. Plahvatusele ja laavavooludele järgnes nälg ja haigused. Nagu eelnevalt mainitud sai sellele järgnev aasta tuntuks kui ,,aasta ilma suveta". Pinatuba vulkaan Luzoni saarel oli enne kuulsat vulkaanipurset ,,vaikinud" üle 500 aasta. 2.aprillil 1991.aastal Pinatuba ärkas ning 3.juunil toimus esimene laavapurse. 15.juunil leidis aset suurim purse, mis paiskas tuhka 34 kilomeetri kõrguseni ning kattis ümbritsevad 125 000km2. Hävis umbes 8000 hoone ja maja ning hukkus üle 400 inimese. Ühtlasi muutis Pinatuba vulkaanipurse ka terve maailma kliimat. Vulkaanipursked ise ei pruugi olla kõige hävitavamad, pigem on põhjusteks muud kaasnevad nähtused. Näiteks Indoneesias 1883. Aastal toimunud Krakatau vulkaanipurskele järgnes tsunami ehk hiidlaine, mis oli peamine laastav tegur
annaabi.ee 
