Kuidas tekivad vulkaanid? Magma moodustub kivimite osalisel sulamisel vahevöö ülemises osas või maakoore alumises osas. Magma on üldiselt väiksema tihedusega kui kivimid. Seetõttu, kui magma on tekkinud, hakkab ta ülespoole liikuma. Vulkaanid tekivad siis, kui magma jõuab maapinnale. Olenevalt magma iseloomust ja maakoore vastupidavusest jagunevad vulkaanid keskuspurskevulkaanideks(kiht- ja kilpvulkaanid) ning lõhepurskevulkaanideks(tekivad basaltsel laavaplatool). Kilpvulkaan-vulkaanitüüp, mis tekib räni- ja gaasidevaesest väikese viskoosusega basaltse magma rahulikul voolamisel maapinnale, valgudes pikkade laavavooludena laiali ning ehitades lameda vulkaanikoonuse. Sageli murrab magma end maapinnale ka pealõõrist hargnenud lõhesid mööda. Niiviisi tekivad parasiitsed slakikoonused. Kihtvulkaan-vulkaanitüüp, mis tekib suure viskoossusega andesiitse ja eriti graniitse magma voolamisel maapinnale
reljeef. Sageli ongi platoo ja tasandiku ainus vahe selles, et üks on kõrgemal kui teine. Platood võivad tekkida väga erinevate geoloogiliste protsesside tagajärjel. Kiltmaa Ehk kõrgtasandik ehk kõrglava on suure pindalaga tasane ala, mis tavaliselt paikneb kõrgusel üle 500 meetrit üle merepinnast. Kiltmaad tekivad seal, kus mäestikud on kulunud või tasane maapind on kerkinud. Vahel tekivad kiltmaad ka laavaplatool. Lauskmaa Laialdane maa-ala, mille pind on enam-vähem tasane ja liigestatud kõrgustike, madalike, laiade orgude ja lavamaadega. Lauskmaa üldkõrgus on tavaliselt 300-400 m ja erinevate osade suhtelised kõrgused on väikesed. Maailmas on kõige tuntumad Ida-Euroopa lauskmaa ja Lääne-Siberi lauskmaa, millest suurem osa asub Venemaal. Vulkaan Looduslik maakoore avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal - magma
annaabi.ee 
