Köisjas (pahoeoe) Rahnjas (aa) 5 Mandelkivi Magma SiO 2 % Tempera- Viskoossus Viskoossus tüüp tuur, ºC (puaasides) (vee juures- Kavernoosse e. tühikulise tekstuuriga laavakivim olekul) Mandlid - hüdrotermaalsed tühikutäite mineraalid Rüoliitne 70 785 1012 106 (5%) Andesiitne 58 1000 104 103.5 (4%) Basaltne 48 1250 102 102 (4%) Vee viskoossus temperatuuril 20.2 ºC on 10-2 puaasi Vesikulaarne basalt - gaasimullidest tühikulise pealispinnaga
Vulkaanid kujunevad, kui maa sügavustest tekkinud magma purskub pinnale. Magma moodustub kivimite osalisel sulamisel vahevöö ülemisesosas või maakoore alumises osas. Magma ün üldiselt väiksema tihedusega kui kivimid. Seetõttu, kui magma on tekkinud, haakkab ta liikuma ülespoole. Vulkaanid tekivad siis, kui magma jõuab maapinnale. Sulanud kivim, mis paineb maa sügavuses, on magma. Kui magma väljub maapinnale vulkaanipurske käigus, siis nimetatakse seda laavaks. Laavakivim on magmakivim, mis on tardunud maapinnale.Viskoossus on sulam või vedeliku omadus vastu seista voolamisel. Sulanud kivimite viskoossused varieeruvad suurel määral. Magma viskoossus on määratud põhiliselt kolme faktori poolt: 1)sulami keemilisest koostisest, 2) temperatuurist 3) gaaside sisaldusest Vulkaanil on mitmeid erinevaid tüüpe, näiteks Slakikoonus, Maar, Kaldeera, Supervulkaan, Merealune vulkanism,ning põhilised kiht- ja kilpvulkaanid
Kolumbia platoobasaldid, kokku 300 laavavoolu 17-14Mat. 200'000km 3. Eksootilisemaid vulkanismi ilminguid. 1.Maasisese gaasipilve emanatsioonid. Nt. CO 2 2.Maar-pinnalähedase magmamassi äkksegunemisel põhjaveega tekkinud plahvatuskaater. Ümbritsetud ringvalliga. Sarnanevad meteoriidikraatriga. Vulkaanide purskeproduktid: 1)Laavavoolud 2)Püroklastiline materjal (purustatud kivimid) 3)Lõõmpilved 4)Mudavoolud Mandelkivi tühikulise tekstuuriga laavakivim. Mandlid-tühikutesse settinud mineraalid. Vesikulaarne basalt gaasimullidest tühikulise pealispinnaga. Veealused laavakogumid võtavad ümaraid nn. padjakujulisi vorme, milles tulevad esile mikrolõhed. Püroklastiline materjal - vulkaanilised pommid, kivikillud, bretsha, kruus, liiv, tuhk, tuff(paakunud tuhk). Vulkaanilised gaasid suures osas H2O ja CO2. Mandrivulkaanidel veeauru rohkem. Muudest ainetest kõige rohkem SO 2 jms.
veekogude põhjas, moodustades padjalaadseid kivistisi. Padilaavas esineb vähem tühikuid, esineda võivad radiaalsed lõhed, pealmine pind tihti klaasjas. 76. Pimss ja vulkaaniline klaas, mandelkivid Pimss vahtja tekstuuriga ränirikas purskekivim Vulkaaniline klaas ränirikka koostisega klaasja tekstuuriga vulkaaniline kivim (obsidiaan). Mandelkivi tühikulise tekstuuriga laavakivim. Mandlid-tühikutesse settinud mineraalid. 77. Kilpvulkaan, slakikoonus ja stratovulkaan. Nende ehitus ja geostruktuurne paiknemine. Kilpvulkaan on lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltsetest laavavooludest. Kilpvulkaanid on võrreldes ülejäänud vulkaaniehitistega suhteliselt lamedad. Selle põhjuseks on kilpvulkaanide vulkaaniliste produktide keemilisest koostisest tulenevad omadused.
annaabi.ee 
