VATUD Photo R. Decker 2. LIP large igneous provinces laialdased basaltplatood Lõhevulkaanid: (klassikaline geoloogia: trapikatted) magma tõuseb piki lõhet - tekivad laialdased laavakatted basaltide platood Vulkaanikoonused piki 1783a avanenud Laki lõhet Islandil Kolumbia platoobasaldid Kolumbia Platoo basaldid 17 14 (kuni 6) Ma >200 000 km3 >300 laavavoolu 4 Maar: 3. Eksootilisemad vulkanismi Hole-in-the- ilmingud Ground
kilpvulkaan kihtvulkaan suurus palju mastaapsem väiksemad purskeprotsess fontaneeruvate gaasilis-püroklastiliste plahvatustena laavavooludena Kuidas on vulkaanid levinud globaalselt? Vaikse ookeani rannikutel on väga palju Kuidas tekivad basaltide platood? magma tõuseb piki lõhevulkaanide lõhet, tekivad laialdased laavakatted, mida nim basaltide platooks Mis on maar? Pinnalähedase magmamassi äkksegunemisel põhjavee lasundiga tekkinud plahvatuskraater Kuidas tekivad padilaavad? Moodustuvad laava kokkupuutel veega Moone Moone e metamorfism maapõues toimuv mineraalide ümberkristalliseerumine uuteks mineraalideks poorifluidide katalüüsil nii et makroskoopiliselt jääb kivim tahkesse seisundisse ja tema keemiline koostis oluliselt ei muutu
lõõri täitev tardkivimi keha. (1) Purskekivimite lasumusvorm (Joonis 1) sõltub nii laava kogusest, viskoossusest, purske mehhanismist kui ka väljavoolu ala reljeefist. Suurimateks purskekivimite kehadeks on laavavoolud ja laavakatted, mis on tekkinud vulkaanipurskel välja paisatud või laiali voolanud laava tardumisel. Nad on suhteliselt õhukesed, mõne kuni mõnesaja meetri paksused, kuid levivad suurel, kuni tuhandeid km2 hõlmaval pindalal. (1) Tardkivimite lasumusvorme õnnestub vahetult looduses vaadelda harva nende suurte mõõtmete ja halva paljanduvuse tõttu. Küll on aga sageli võimalik jälgida tardkivimite eraldisvorme, mis tekivad kivimkeha lõhestumisel iseloomuliku kujuga plokkideks
Gaasiderikkam. Koonus järsunõlvaline ja moodustunud püroklastika kihtidest (tuhk, liiv, pommid, jms purustatud kivimeid, koos laavakildudega). Magma suhteliselt madalal temperatuuril ja kristalliseerub kergelt. Kraatri tippu kristalliseerub kork, mille all hakkab kogunema rõhk. Kihtvulkaanid palju väiksemad kui kilpvulkaanid. Purskeprotsess püroklastilise plahvatusena. Laavakogus väga väike. 2) Lõhevulkaanid. Magma tõuseb piki lõhet, tekivad laialdased laavakatted basaltide platood. Kolumbia platoobasaldid, kokku 300 laavavoolu 17-14Mat. 200'000km3 Aluseline magma on suure voolavusega, kuid kuna temast on eraldunud gaas, siis ta vulkaani lõõris välja ei plahvata. Happeline magma sisaldab palju gaase, mistõttu vulkaanilõõrist suure plahvatusega eraldub. 71. Plahvatusliku vulkaanipurske olemus mis tüüpi magmasid iseloomustab plahvatuslik vulkaanipurse.
Keskmine ja happeline magma. Gaasiderikkam. Koonus järsunõlvaline ja moodustunud püroklastika kihtidest (tuhk, liiv, pommid, jms purustatud kivimeid, koos laavakildudega). Magma suhteliselt madalal temperatuuril ja kristalliseerub kergelt. Kraatri tippu kristalliseerub kork, mille all hakkab kogunema rõhk. Kihtvulkaanid palju väiksemad kui kilpvulkaanid. Purskeprotsess püroklastilise plahvatusena. Laavakogus väga väike. Lõhevulkaanid. Magma tõuseb piki lõhet, tekivad laialdased laavakatted basaltide platood. Kolumbia platoobasaldid, kokku 300 laavavoolu 17-14Mat. 200'000km 3. Eksootilisemaid vulkanismi ilminguid. 1.Maasisese gaasipilve emanatsioonid. Nt. CO 2 2.Maar-pinnalähedase magmamassi äkksegunemisel põhjaveega tekkinud plahvatuskaater. Ümbritsetud ringvalliga. Sarnanevad meteoriidikraatriga. Vulkaanide purskeproduktid: 1)Laavavoolud 2)Püroklastiline materjal (purustatud kivimid) 3)Lõõmpilved 4)Mudavoolud Mandelkivi tühikulise tekstuuriga laavakivim
annaabi.ee 
