Arvatakse, et neoliitikumi periood Itaalias oli lühike ja neoliitilise kultuuri mälestusmärke on vähe säilinud. Arheoloogilised andmed räägivad sellest, et kolmanda aastatuhande teisest poolest algab üleminek eneoliitikumile: kivi kõrval algab vase kasutamine esemete valmistamiseks; vask jääb veel luksusajaks, tarvitusele tuleb ka kuld ja hõbe. Kõige täielikumalt on esindatud eneoliitilised asulad Põhja-Itaalias (Liguurias), kuid nende jälgi leidub ka Umbrias, Põhja-Laatsiumis ja teistes kohtades. Küttimise ja kalapüügi kõrval tegelesid elanikud ka karjakasvatusega. Elati koobastes, ent ka ümmargustes, ovaalsetes ja ristkülikukujulistes hüttides, mis tehti puust ja määriti saviga üle. Laibad maeti maa sisse, kusjuures nad enne matmist ookriga üle värviti ja võib-olla ka balsameeriti, hauda pandi kaasa mitmesuguseid esemeid: relvi, ehteid; on viiteid sellele, e t surnu auks korraldati mõnikord matusetuleriit. Vase- ja pronksiaega
501 seati ametisse esimene diktaator ja 494, pärast plebeide esimest secessiooni, valiti esimesed rahvatribuunid. Pärast Porsenna ja etruskide lüüasaamist astus roomlaste vastu välja Latiini linnade liit. Latiinid said Regilluse lahingus (499) roomlastelt lüüa ja 493 sõlmisid roomlased Latiinidega liidu, kus Rooma ühelt poolt ja kõik Latiini linnad üheskoos teiselt poolt esinesid võrdsete partneritena. Sellega seadustati Rooma suhteline domineerimine Laatsiumis. 451 ja 450 oli ametis kaks järjestikust 10-liikmelist komisjoni (decemviri) seaduste üleskirjutamiseks: pandi kirja 12 tahvli seadused. 406 396 nn III Veji sõda: roomlased diktaator Camilluse juhtimisel vallutasid 10- aastase piiramise järel Veji linna. 390 Gallide sissetung Itaaliasse. Rooma vägi purustati Allia lahingus ja gallid Brennuse juhtimisel rüüstasid Roomat. Kapitoolium jäi vallutamata (haned päästsid Rooma) ning
annaabi.ee 
