Tori muuseum- See oli esimene kihelkonna muuseum Eestis, mis asutati 10.mail 1989 aastal. Muuseum asub 1738. aastal ehitatud mõisavalitseja majas. Kõige esimene ese muuseumis oli õllekann. Tori Muuseum kogub Tori ajalugu ja tänapäeva kajastavat informatsiooni ja esemelist materjali ning säilitab seda. Muuseum korraldab näitusi ja muid üritusi. Muuseumi kasutuses on kaks hoonet. Muuseumituba asub valla sotsiaalmajas. Eksponaadid asuvad 1814 aastal ehitatud ümarpalgist seinte ja laastukatusega mõisa viljaaidas. Tori kirik- nurgakivi pandi luteriusu kivikirikule 17.septembril 1852.aastal, pühitseti 1854.aastal. Kolm aastakümmet hiljem ehitati kirik ümber. 22.septembril süütasid Saksa väed kiriku põlema, see hävitas enamuse kirikust. Kuni kaheksakümnendate lõpuni seisis kirik varemeis, sest seda ei lubatud taastada. 1990.aastal alustati kiriku renoveerimist, taastamistööd kestsid mitemeid aastaid. 2001. aasta 23. aprillil nimetati Tori kogudus Tori
2.23 vasakul). Joonis 2.23 Sauna pesuruum suvemajas (vasakul) ja dušikabiin koos mullivanniga renoveeritud elamus (paremal). Visuaalselt tuvastatavaid olulisi niiskuskahjustusi ei leitud ning pooltes niisketes ruumides tehtud niiskusmõõtmistega ei leitud samuti kõrge pinnaniiskusega piirkondi. 2.5 Katused 2.5.1 Katuste konstruktsioonid ja tarindus Uuritud elamud olid eranditult kaldkatustega, kaldega 45±10º. Algselt laastukatusega elamud oli enamasti kaetud eterniidiga (esialgne laastukatus jäeti alles, Joonis 2.25 vasakul). Vanemad rookatused olid vahetatud uute vastu (Joonis 2.25 paremal), kuid ühes elamus oli ka rookatus kaetud eterniidiga. Sarikateks oli enamasti ümarmaterjal läbimõõduga ~150 mm, roovideks olid tahutud latid või lauad paksusega 30-40 mm sammuga ~30 cm. Sarikad toetuvad müürlatile või ülemisele palgile. Penn oli samuti ümarmaterjalist ja sarikatega ühendatud enamasti puitnaaglitega.
annaabi.ee 
