sest arenenud riikide kraanivee ja pudeldatud joogivee kvaliteet on peaaegu ühesugune, selgub Maailma Looduse Fondi (WWF) mullu avaldatud uuringust. Pudelivesi ei ole paljudes maailma riikides ei tervislikum ega puhtam kui kraanivesi, kuid maksab kuni 1000 korda rohkem, teatas WWF. Joogivee villimise tööstus teenib aastas 22 miljardit dollarit. Paljudel juhtudel on pudeli- ja kraanivee vahe ainult pudelis. Kõige suurem oht seisneb pudelivee üha suurenevas tarbimises ja selle laastavas mõjus keskkonnale. Pudeliveetööstus kasutas 2000. aastal ära 1,5 miljonit tonni plastmassi, mis kahjustab keskkonda nii tootmisfaasis kui ka hiljem prügina. Tallinnas läbib Ülemiste järve vesi keeruka protsessi, et sellest saaks tervisele ohutu joogivesi. Vee töötlemine hävitab küll kahjulikud bakterid, kuid muutub vee sisemine tasakaal, mis looduslikul nn. elaval veel on paigas. Küsimusi tekitavad ka majapidamises kasutatavad filtrid. Väidetakse, et filter töötab
Kitsikuse ja räpasuse tõttu levisid linnas sageli nakkushaigused, millesse paljud inimesed surid. Majad olid ehitatud enamasti puust, seetõttu toimus ka palju tulekahjusid. Linnas või pigem küll väljaspool linnamüüriga piiratud ala võis olla ka avalikke aedu või parke. Tähtsateks kooskäimispaikadeks olid muidugi kirikud, aga ka kõrtsid ja saunad. 16. sajand 16. sajandil ilmnesid Eesti linnaehituses uued, renessanss-stiili jooned. Tervikuna oli 16. sajandil linnadele raske aeg. Laastavas Vene- Liivimaa sõjas said mitmed linnad tugevasti kannatada. Pika aja jooksul ei tekkinud uusi linnu. Sajandi II poolel said linnaõigused Kuressaare (1563) ja Valga (1584). Uus sõdade laine tabas Eestit 17. sajandil, millal kogu Eesti läks Rootsi võimu alla. Nälja ja taudide tagajärjel vähenes Eesti rahvastik 2/3 võrra. Tunduvalt vähenes linnarahvastik, mitmed linnad (Viljandi, Rakvere, Haapsalu, Paide) kaotasid linnaõigused ja muutusid mõisnike omandiks. 18. sajand 18
Väliselt sarnanesid Renardid oma kaasaegsetele Wandereridele, kuid mõningad sõlmed olid lihtsustatud, raam, porilauad ja bensiinipaak mustaks värvitud ning kuldjoontega kaunistatud (Foto 2). [1] Foto 1. Renard Cycles logo ja raami tähis. Foto 2. Renard Wanderer. 4 1944. aasta laastavas märtsipommitamises sai Lasnamäe nõlval asunud tehas otsetabamuse ja hävis täielikult. Tärkavast Eesti mootorrattatööstusest jäi alles vaid mälestus. Tänaseks ei ole säilinud ühtegi komplektset ennesõjaaegset Renard mootorjalgratast, küll aga on säilinud raam nr. 2 aastast 1938. [1] 1. aprilli 1936. aasta seisuga oli Eestis 17 Renard Wandereri. Tsikleid sõitis Eesti teedel aga 1211 [2].
annaabi.ee 
