Millist ajastut ja kuidas filmis kujutatakse? Filmi tegevustik toimub esimese maailmasõja, Venemaa revolutsiooni ja Vene kodusõja aegu. See oli rahutuste ja konfliktide aeg, kui võimuvõitlus käis nii riikide kui ka killustunud Venemaa kahe leeri (punaste ja valgete või bolsevike ja mensevike) vahel. Ajastu kujutamine tundus mulle väga realistlik. Esile oli toodud nii ühiskonna suur vaesus, külade laastatus kui ka üksikisikute elu helgemad küljed. Hetkekski ei ununenud, et igal ühiskonnaetapil on mitu nägu. Kes on filmiloo peategelane? Peategelaseks on Moskvast pärit arst Jevgraf Zivago, kes esineb filmis nii psühhiaatri, tavatohtri kui sõjaarstina. Tema oskused on talle nii kasuks kui kahjuks (näiteks teavad tema ametist partisanid, kes ta enda kasuks tööle sunnivad). Zivago isiklikuks põhieesmärgiks on enda pere turvalisuse tagamine
Põhiaineteks oli kirjandus ja matemaatika. Kombed ja tavad Inimsuhetest ja traditsioonidest: Naine kõnnib mehest 3 meetrit tagapool ning on kinni kaetud. Mitmekordsed majad kuuluvad põlvkondadele. Iga põlvkond ehitab uue korruse majale peale. Lapsed endale abikaasat valida ei saa. Seda teevad vanemad. Riigi eripärad Siin riigis võib nähu uusimaid autosi ja selle kõrval kõmpivaid eesleid. Siin asetsevad kõrvuti küllus ja laastatus. Surmajärgne elu Egiptlsased usukusid, et peale surma jätkub elu samasugusena nagu see oli seni olnud See sai toimuda vaid juhul kui kehad säilitatakse. Palsameerimine Siseelundite eemaldamine, keha kuivatatakse ning lõpuks mähitakse linasesse riidesse ( mumifitseerimine) Kanoop- anum siseelundite säiltamiseks. Egiptuse muumia varbad on mähiti igaüks eraldi. Kanoop Vaarao
Kodusõdadesse sekkusid ka kommunistlik NSVL ja USA, toedates oma ideoloogiaga ühtivat poolt. Nii tekkisisd maailmas tõeliselt ohtlikud kriisikolded. Olulisim kriisikolle oli Vietnami sõda, sest Vietnami kommunistide võimu alla üleminek , tähendas suuremat kommunismi levikut ka ülejäänud aasias, sõda lõppeski kommunistide võiduga, sest osutus USA sõduritele maastiku tättu liiga kurnavaks. Kommunismi ohus olid ka euroopa riigid, sest II MS järgne laastatus oli hea pinnas kommunismi levikuks, et demokraatiat päästa, otsustasgi USA euroopat majanduslikult toedata. Kui Külma sõja ajal oli kommunismi oht suure kaaluga siis tähtsaima kommunistliku jõu NSVL kokkuvarisemine tõi ka demokraatiale maailmas ülekaalu. Kuigi demokraatia tänapäevani võidutseb, kestab nende poolte vaheline vastasseid edasi ka tänapäevl. Külmas sõjas võitsid kõvasti ka teadus, sõjatehnika ja ka üldine tehnika areng. Võidurelvastumise käigus
annaabi.ee 
