Ja viimati, kui hobu rakmeis hirnus peotäie liiva, kuuma, kollakat. ja rätti surut ema vaikne nutt, siis tõusis rinda valuline õrnus Päev päeva järel – möödunud on aasta. ja vähesõnaliseks vaibus jutt. Ja homme olla võib kas kuul või gaas. Kuid loodan, ükskõik kuidas surm ka laastaks, sind näha ometi ma peatselt taas! Jaan Kross ●Sündis 1920. aastal Tallinnas. ●Õppis Westholmi gümnaasiumis ja Tartu ülikooli õigusteaduskonnas ●1944–1946 töötas Tartu ülikoolis õppejõuna. ●1954. aastast kutseline kirjanik. ●Jaan Kross on ka viljakas esseist, kriitik ja tõlkija. Jaan Krossi luule ● "Söerikastaja" ● "Tuule-Juku" ● "Kivist viiulid" ● "Lauljad laevavööridel" ●
siis tõusis rinda valuline õrnus ja vähesõnaliseks vaibus jutt. Ma kaua, üsna kaua seisin tummalt ja kätes hoidsin kahte liivast kätt. Augustipäikse kõrvetades kuumalt siis lõpuks lapse jumalagajätt . . . End koduvärav avas kindlas kaares ja vanker veeres mööda kallakut. Mull` õeke järel` heitis rõõmsalt naerdes peotäie liiva, kuuma, kollakat. Päev päevajärel möödunud on aasta. Ja homme olla võiks kas kuul või gaas. Kuid loodan, ükskõik kuidas surm ka laastaks, sind näha ometi ma peatselt taas! Kommentaar: See onarmas luuletus venna armastus õekese vastu ja suve rõõmsast soojusest. Mulle meeldib see luuletus, kuna see on nii armas ja mõtleva panev. Tänavapilt Nüüd tänav onhäälija liikumist täis. Seal kostavad sammud ja tramm juba käib. Kes tulevad vastu mis nendest sa tead? Seal astuvad saatused kurjad ja head. Pilk kisendab: Halasta! Ära mind löö! Läks naine, kes üksikuks jäi sellel ööl.
Mustvee maantee ääres, Tamme-Lauri tamm Urvastes ja paljud teised. Ettekujutust muistsetest rahvakogunemistest pühades hiites aitavad saada kirjapanekud märksa hilisematest aastasadadest. Koguneti kokkulepitud ajal ühise palvuse pidamiseks, pöörduti abiandjate poole loitsusõnadega, sest oli tarvis, et vihm ega rahe ei rikuks põldu, et kari kosuks ja oleks metsakiskjate eest kaitstud, et tuli ei laastaks hooneid ja karta poleks vaenuvägesid. Nende kaugete aegade kajastus püsib vaimolendeid märkivates nimetustes, nagu metsavaim, metsahoidja, viljavaim, vetevana, koldehaldjas; taevaseks jumaluseks oli ilmajumalus või piksejumalus. Rahvapärased nimetused, nagu Taevataat, Vanaisa, Taevaisa sisaldavad endas kujutlust nii loodusjumalustest kui ristiusu jumalast. Enne kalendrikuupäevi toimus ajaarvamine loodusemärkide ja -rütmide järgi. Pandi tähele, et
annaabi.ee 
